Põhikooli lõpueksameid võib ees oodata reform

Üheksandike tutipäev. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Haridus- ja teadusministeerium ei ole rahul praeguse põhikooli lõpueksamite korraldusega ning soovib, et tulevikus oleks põhikooli lõpueksamid ühtlasi ka sisseastumiseksamiks.

Praeguse korra järgi tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada kolm eksamit: eesti keel ja kirjandus, matemaatika ning lisaks õpilase valikul üks valikeksam.

Eksamid on riiklikult ette valmistatud, kuid neid hindab iga kool ise viiepallisüsteemis.

Haridus ja teadusministeeriumi hinnangul ei täida aga lõpueksamite praegune korraldus kõiki eesmärke. Seetõttu on ministeerium teistele asutustele arvamuse avaldamiseks saatnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kavatsuse.

Dokumendist selgub, et põhiliselt ei olda rahul sellega, et põhikooli lõpueksameid ei ole võimalik kasutada sisseastumiseksamina järgmisele haridustasemele. Seetõttu peavad õpilased sooritama veel ka sisseastumiseksamid.

Ministeeriumi hinnangul ei anna näiteks viiepallisüsteemis hinne uuele haridusasutusele piisavalt infot ning objektiivset pilti õpilase tasemest.

«Praegu on põhikooli lõpueksamite tulemusi raske sisseastumistel kasutada juba selle pärast, et hindamisskaala on sisuliselt 3-punktine (positiivsed hinded on 3,4 ja 5). Samas lubaks ulatuslikuma skaala kasutamine (nt 50 või 100 punkti skaala) anda nii õpilasele kui ka koolidele detailsemat tagasisidet tulemuste kohta,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.

Ta lisas, et see lubaks tulemusi kasutada näiteks kutsekoolide ja gümnaasiumide vastuvõtul.

«Vastuvõtu seisukohalt on vaja vaadata ka eksamite läbiviimise aega. Siin tuleb jällegi otsida lahendusvariante koostöös põhikoolide, gümnaasiumide eneste ning SA Innovega, kes juhib eksamite korralduslikku poolt,» lisas Hollo.

Kui õpilane riiklikult eksamilt läbi kukub, siis saab järeleksamina sooritada üldse koolieksami, mille sisu ja hindamise üle otsustab kool. Nii ei ole hinded aga võrreldavad.

Valikeksamiks valivad õpilased aga aine, milles nad on kõige tugevamad ja mis on nende jaoks kõige lihtsam. Seetõttu ei moodustu eksami sooritajatest esinduslikku valimit, mis võimaldaks luua konteksti iga sooritaja tulemusele, selgub dokumendist.

Ministeerium leiab, et valikeksam ei loo pilti sellest, mis seisus on vastava õppeaine õppimine ja õpetamine riigis, ei anna infot õppekava ja õppekirjanduse arendamiseks, õpetajate täienduskoolituse planeerimiseks.

Dokumendist selgub, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus võiks olla kohustuslikuks eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksam.

«Eksamite kohustuslikuks muutmise osas soovime algatada alles arutelu. Omad põhjendused on olemas nii kindlatel eksamitel kui ka võimalusel valida. Siin on esimene samm sügisel toimuvad konsultatsioonid huvigruppidega. Muudatusettepanekuga plaanime edasi minna, kui vajaduses on kokku lepitud,» ütles Kristin Hollo.

Ka soovitakse arutada selle üle, kuidas eksamite hindamist objektiivsemaks muuta. Praegu hindavad eksameid koolid ise.

«Variante on siin erinevaid. Osalt peitub lahendus eksamite elektroonilises läbiviimises, kui eksamitööd muutuvad osaliselt automaatselt kontrollitavaks,» tõi Hollo välja.

Ministeerium loodab eelnõu kooskõlastamisele saata tuleva aasta veebruaris ning muudatused võiks jõustuda juba järgmise aasta septembrist.

«Tegu on alles eelnõu väljatöötamise kavatsusega ehk mitte veel isegi eelnõuga. Seetõttu sõltuvad kõik järgmiste etappide kuupäevad arutelust. Jõustumisaeg sõltub sellest, kuidas kokkulepped saavutatakse ja milliste muudatustega edasi minnakse,» kinnitas ministeeriumi kommunikatsioonijuht Argo Kerb.

Ka lisas ta, et kui muudetakse lõpetamise tingimusi, peab eelkõige õpilasi, aga ka koole, sellest piisavalt ette teavitama. «Kindlasti ei saa see tähtaeg olla lühem kui vähemalt üks õppeaasta,» lisas Kerb.