Maaeluminister Urmas Kruuse ütles täna õhtupoolikul toimunud seakasvatajate erakorralise nõupidamise järel, et sigade pidamise nõudeid tuleb kindlasti karmistada ning vähendama peab ka metssigade populatsiooni.
Kruuse: metssigade populatsiooni tuleb vähendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii emotsionaalset ja sisutihedat koosolekut, nagu oli täna, pole tükk aega olnudki. Arvan, et sellest oli meie kõigi jaoks kasu,» lausus Kruuse täna õhtul toimunud pressikonverentsil.
Ta kordas juba varemöeldut, et üle tuleb vaadata kehtivad regulatsioonid ja hinnata, kas olemasolevad bioohutusnõuded on piisavad. Selle tegevuse eesmärgiks on ministri sõnul hoida, säästa ja päästa Eesti seakasvatussektorit.
«Olen välja öelnud, et bioohutusnõudeid tuleb karmistada ning täna seakasvatussektoriga arutades jõudsime ühisele seisukohale, et see on hädavajalik, ja seda sõltumata sellest, kas peetakse ühte või 10 000 siga,» ütles Kruuse. «On selge, et täna võime panna ühe ja 10 000 sea vahele võrdusmärgi, sest nagu juhtumid näitavad, saab olema ka ühe seaga majapidamine ohuallikaks suurele farmile.»
Järgnevatest tegevustest rääkides märkis Kruuse, et üle tuleb vaadata kogu toimemehhanism ja riskid miinimumini viia. «Selge on see, et me vajame ja kasutame nulltolerantsi nõuete täitmise suhtes.»
Kruuse sõnul arutati täna pikalt ka metssigade populatsiooni teemat ning jõuti otsusele, et mõistlik on nende populatsiooni metsas vähendada. «Leppisime keskkonnaminister Marko Pomerantsiga kokku, et keskkonnaministeerium teeb ettepaneku, kuidas võiks ikkagi populatsiooni piirata. Olgu see ajujaht või varitsusjaht valgustamise teel. Need meetmed kindlasti keskkonnaministeerium avalikkuse ette ka toob.»
Eesti Tõusigade Aretusühistu esimees Urmas Laht tõdes, et metssigade suuremast küttimisest räägiti juba mitu aastat tagasi, kuid siis ei leidnud see riigi toetust. «Tänaseks on aga selge, et sellega oleks pidanud varem tegelema. Tänane olukord on viinud selleni, et iga farmer on tõsiselt mures. Ta võib täita kõiki bioohutusnõudeid, kuid sügis on tulemas ning hiired ja linnud, kes on ohuallikaks, hakkavad farmidesse tungima. Puhang võib ikkagi tekkida,» nentis Laht.
Laborid kauem lahti
Tal oli aga hea meel, et riik on võtnud vastu otsuse, et bioohutusmeetmed peavad olema ühtemoodi täidetud nii neil, kellel on 10 000 siga kui ka neil, kellel on näiteks ainult üks siga. Samuti oli tal hea meel, et ministeeriumis arutatakse aretusühistu ettepanekut, et laborid, kus tehakse seakatku proove, oleksid lahti seitse päeva nädalas. Seda põhjusel, et tulemused kiiremini teatavaks saaksid.
Kruuse toonitas, et taudi tõkestamiseks on vajalik ka tarastamine kõikide seakasvatuste puhul ning tingimusi tuleb karmistada ka nende puhul, kes seapidamisega alustavad. «Enne ei ole mõistlik ühtegi põrsast lauta tuua, kui veterinaarametist pole saadud kinnitust, et kõik tingimused on täidetud,» selgitas minister. Samuti hakkab kehtima täielik sigade väljas pidamise keeld.
Seakatku kulude leevendamiseks plaanitakse Kruuse kinnitusel avada seakasvatajatele maaelu arengukava (MAK) väikepõllumajandustootjate ja põllumajandusinvesteeringute meetmed, et eelkõige just väiketootjad saaksid kohaneda uute bioohutusnõuetega.
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgitas, et meetmete eelneva avamise eesmärk on majandusolukorra leevendamine. Meetmed jaotuvad laias laastus kolmeks.
«Üks pakett on see, mis on kättesaadav neile, kes on paraku kõige otsesemalt seakatkuga kontaktis ehk need sigalad, mis seakatku esinemise tõttu tühjaks tapetakse. Seal kindlasti riik hüvitab sigade väärtuse. Teine pool, millega peame kindlasti tegelema – anda võimalusi seakasvatussektorist väljuda ning seal eelkõige on meie sihtgrupiks kõige väiksemate karjade omanikud,» rääkis ta.
Arutelu jätkub
Kruuse pani Eesti tarbijatele südamele, et vaatamata kõigele tuleks siiski eelistada Eesti sealiha. «Sööge Eesti sealiha ja jäägegi seda sööma. Arvan, et Eesti seakasvatajad ei ole ära teeninud seda, kui eestlased loobuvad nüüd selle söömisest. Nende pikaajaline tõhus ja kvaliteetne töö ei peaks kannatama seetõttu, et oleme praegu sellisesse olukorda sattunud,» lausus ta.
Ministri kinnitusel jätkatakse tihedat tööd lahenduste leidmiseks. «Homme ja nädalavahetusel käib aktiivne suhtlemine ning järgmisel nädalal saab juba täpsemalt anda uusi võimalikke teateid, kuidas edasi minna. Põhieesmärk on säilitada Eesti seakasvatus ja elada Aafrika seakatku puhang üle minimaalsete kahjudega.»
Umbes nädala jooksul on sigade Aafrika katk avastatud kuuest Eesti farmist. Aafrika seakatk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (nt Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.