Politsei: süütegude arv Vaos ei ole sugugi tõusnud

Vao küla Lääne-Virumaal reedel, 24. juulil. Pagulaskeskus. Foto: Kalev Saar

Kuigi pagulaskeskuse tulipunktiks saanud Vao küla ümber on olnud ohtralt meediakära, pole Rakvere politseijaoskonna kinnitusel Vaos rikkumisi enam kui mujal Eesti külades.

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitluse juht Joel Alla sõnul ei ole Vao külas enam korrarikkumisi kui ümberkaudsetes külades. «Süütegude arv ei ole reaalselt sugugi tõusnud ega teiste piirkondadega võrreldes silmapaistvalt suurem,» ütles Alla, kelle sõnul on peamised probleemid seotud alkoholitarbimise ja tülidega.

«Just nagu teistes Eesti väikekohtades, tarvitatakse ka Vaos alkoholi suurematest kohtadest veidi rohkem ja see tekitab probleeme,» rääkis Alla, kes koordineerib Rakvere politseijaoskonna menetlus- ja ennetustööd. «Külaelu on külaelu,» ütles ta Vao kohta.

Kära tekitab pagulasteema aktuaalsus

Alla sõnul on pagulasteema aktuaalsus politseile tööd juurde toonud. «Vao küla erakordsus seisnebki selles, et seal elavad pagulased ja kuna see teema on Eestis väga aktuaalne, siis saab iga külas aset leidnud juhtum laialdaselt kajastust,» ütles Alla. Näiteks käis majutuskeskuses kiirabi ühe naisterahva tervise pärast, kuid kohe hakkasid levima kuuldused kaklusest.

«Paljud inimesed, kes on Vaosse sõitnud, pole eelnevalt isegi teadnud, kus see küla asub, kuid meediakära tõttu on neil tekkinud huvi, et sõidame kohale ja vaatame, mis seal külas toimub. Halvimal juhul on need inimesed ka joobes. Kui kohale jõutakse, mõeldakse, et läheks ütleks ka kellelegi midagi ja seetõttu võivad tekkida tülid,» rääkis Alla, kelle sõnul riivavad sellised käigud kõigi külaelanike turvatunnet.

Viimase pooleteise kuu jooksul on tulnud Alla sõnul politseile laekunud kolm teadet uudistajate poolt toime pandud korrarikkumistest majutuskeskuse juures. «Need teated on seotud isikutega, kes on pagulaskeskuse juurde tulnud kaugemalt ning just vaatama, et mis siin siis toimub,» nentis ta.

Sel aastal on Vao külas kokku registreeritud 26 juhtumit, kus vajati politsei abi. «Nende juhtumite seas on ka näiteks teated turvatöötajalt või külaelanikelt, kelle sõnutsi sõidab joobekahtlusega autojuht või piirkonnas käratseb mõni seltskond,» ütles Alla. «Kõik väljakutsed ei ole märk tõsisest süüteost, kuid politsei registreerib need ning vajadusel saadetakse piirkonda patrull või tegeleb asjaga edasi piirkonnapolitseinik,» selgitas ta.

Liikvel eksitav informatsioon

«Paljus, mis kusagil välja öeldakse, on tõega natuke kokku hoitud,» ütles Alla, kelle sõnul võimendab ka osa kohalikest teatud teemasid. Politsei kontrollib siiski kogu seda infot, sest kunagi ei või teada, milline infokild võib viia mõne tõsise juhtumini. Samuti teeme pingutusi, et levivaid jutte päriselt juhtunuga vastavusse viia, mistõttu on mitmel korral külaelanikega kohtutud ning murekohti arutatud,» rääkis Alla, kelle sõnul aitaks korrektne info ja meediakära vaibumine küla igapäevast elurütmi taastada.

Uudishimust ja kuulujuttudest sõlmitud lugusid ei tohiks tema sõnul üle tähtsustada. «Ma usun, et kõige tähtsam on see, et kohtumistel oleme saanud külaelanikega otse suhelda ning arutada, et leida murekohtadele lahendusi. Mõned probleemid sõltuvad aga otseselt kogu küla elujärjest, näiteks kui inimestel on püsiv töökoht, siis on vähem alkoholitarvitamist ja ka sellest sündinud korrarikkumisi,» selgitas Joel Alla.

«Paraku on peretülid, liigne joomine ja kehvemad võimalused tervislikult ja kasulikult vaba aega veeta paljude väikeste kohtade mure. Kui need asjad saaksid korda, mõjutaks see oluliselt ka inimeste turvatunnet,» ütles ta.

«Probleemidest tuleb avatult rääkida, kuid pilti ei tohi ka tasakaalust välja viia,» nentis Alla, kelle sõnul on kellegi poolt juba väljaöeldut tagantjärele keeruline korrigeerida.