/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2015/07/29/4330759t1ha939.jpg)
Eesti muld andis meile mullu ligi tuhat kartulit inimese kohta, kanad munesid 152 muna inimese kohta, selgus täna avaldatud statistikaameti aastaraamatust.
Kui peaksime elama vaid kodumaistest toiduainetest, oleks meie toidulaud selline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal nopiti Eestis 89 kilo kartuleid inimese kohta. Seda on veidi rohkem, kui kaalub üks keskmine Eesti mees. Kui üks kartul kaalub umbes 90 grammi, siis see tähendab, et igal aastal nopitakse 989 kartulit inimese kohta aastas.
Iga päev saaksime 2,7 kartulit.
/nginx/o/2015/07/29/4330541t1h634e.jpg)
Teravilja lõigatakse 929 kilo inimese kohta aastas ehk umbes 14 keskmise Eesti naise jagu. Ütleme lihtsustamise mõttes, et kogu vili läheb rukkileivapätside tegemiseks. Päts rukkileiba kaalub 600 grammi, nii et selle eest saaks 1548 rukkileivapätsi aastas.
Iga päev saaksime 4,2 leivapätsi.
/nginx/o/2015/07/29/4330551t1h3f96.jpg)
Köögivilju nopitakse Eestis 50 kilo aastas inimese kohta. Oletame lihtsustamise mõttes, et need on kõik tomatid. Üks tomat kaalub 65 grammi, nii et kokku saab aastas 769 tomatit inimese kohta.
See tähendab, et iga päev saaksime hamba alla kaks tomatit.
/nginx/o/2012/08/25/1285776t1h2e70.jpg)
152 muna inimese kohta aastas. See tähendab, et kui Eestis söödaks vaid kodumaiseid mune, saaks iga elanik vähem kui igal teisel päeval ühe muna.
/nginx/o/2015/07/29/4330573t1h99f8.jpg)
Elaniku kohta on Eesti põllumajandustoodang kasvanud viimase viie aasta jooksul jõudsalt.
Kõige rohkem teraviljakasvatus.