/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/10/4172801t1h5496.jpg)
Teisipäeval diagnoositi esimest korda ka Raplamaal ühel metsseal sigade Aafrika katk, leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetrisel alal kehtestati teise tsooni kitsendused.
Raplamaalt leiti esimene seakatku surnud metssiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval avastati sigade Aafrika katk ühelt Raplamaal Kehtna vallas Ohekatku külas leitud metsseakorjuselt, selgub veterinaar- ja toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse otsusest.
«Tegu on esimese diagnoositud seakatkujuhtumiga Raplamaal,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel BNSile. Kehtna valla katkusea leiukoht on taudistunud ala number 13.
Metssea leiukoha ümber kehtestatakse 200 ruutkilomeetril teise tsooni kitsendused, piirkonda jääb kolm farmi.
«Suurim kitsenduste piirkonnas asuv on Rey Seakasvatus, teised on väiksemad erapidajate talud,» ütles veterinaar- ja toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Monika Vaidla BNSile.
Teine kitsenduste tsoon tähendab, et seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ning kehtestatud on täiendavad bioohutusmeetmed. Lubatud on elussigade liikumine, kui on tehtud uuringud, samuti on lubatud uuritult sigadelt pärit sealiha liikumine Eesti piires, kauplemine ja eksportimine.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.