Eestist väljaränne kahanes eelmisel aastal 30 protsenti võrreldes kolme varasema aasta tasemega.
Väljaränne kahanes eelmisel aastal märgatavalt
Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur ütles täna statistikaameti aastaraamatu tutvustusel, et peamiselt on väljaränne vähenenud Soome läinute arvu kahanemise tõttu, milles oma osa on Soome kestvatel majandusraskustel. Eesti kaotas eelmisel aastal Soomele poole vähem inimesi kui 2013. aastal.
Väljarännanute peamine sihtkoht oli endiselt Soome, kuid sinna läinute arv poole väiksem kui varem. Suurem hulk emigreerub veel Saksamaale ja Rootsi. Positiivse rändesaldoga riikide hulgas on Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, kust saabus rohkem inimesi, kui neisse läks.
Naisi rändab Eestist välja rohkem kui mehi ja sisserändajate seas on naisi meestest vähem. Meeste rändesaldo oli eelmisel aastal isegi positiivne ehk sisse rändas rohkem mehi kui Eestist lahkus.
Üldkokkuvõttes jäi rändesaldo ikkagi negatiivseks – 2014. aastal rändas Eestist välja 4637, kuid siia saabus elama 3904 inimest.
Sisserändajate hulgas on valdav enamus Eesti kodakondsusega, ehk suurenemas on trend, et Eestist välja rändavad inimesed pöörduvad kodumaale tagasi. Eelmisel aastal Eestisse sisse rännanud inimestest oli üle 2500 Eesti kodakondsusega. Eestisse rännanud Venemaa kodanikke oli alla 500 ning veidi alla 1000 inimese oli muu riigi kodakondsusega.
Samas on Eestist välja rändajad valdavalt Eesti kodanikud, eelmisel aastal välja rännanutest oli üle 90 protsendil Eesti kodakondsus.
Väljarändajate hulgas on rohkem põhiharidusega inimesi kui sisserändajate seas. Sisserändajad on seevastu tõenäolisemalt kõrgharidusega kui väljarändajad.
Kolmandate riikide kodakondsusega sisserändajate hulgas on kõrgharidusega inimeste osatähtsus suurem, Eesti kodakondsusega sisserändajate seas paistab silma põhiharidusega inimeste suur osatähtsus.
Kui võrrelda väga kõrge inimarengu tasemega riikidest sisserännanuid ja ülejäänud riikidest sisserännanuid, siis on tulemus sarnane – madalama tasemega riikidest saabujad on enam kõrgharidusega, samas kui põhihariduse või madalama haridusega saabujaid on väga vähe. Põhiharidusega saabujad on enamasti pärit EL-ist ja teistest väga kõrge inimarengu tasemega riikidest.