Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kohtla-Järve linnavalitsus kavandab Eesti riigile ettekirjutust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Mahajäetud kaevanduse ehitusmälestisena registreeritud peahoone.
Mahajäetud kaevanduse ehitusmälestisena registreeritud peahoone. Foto: Toomas Huik

Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas keskkonnaministeeriumi, et kavatseb Eesti Vabariigile kui Sompa kaevanduse peahoone omanikule teha ettekirjutused hoone lagunemise peatamiseks ja selle ümbruses ohutuse tagamiseks, kirjutab Põhjarannik.

«Ehitis on lagunemas, aknad, uksed ja katus puuduvad, välisseinad on halvas seisukorras. Ehitises puuduvad põrandad, kandekonstruktsioonid on halvas seisukorras (vahelaed on augulised, siseseinad lagunevad jne), siseruumid on varisemisohtlikus seisundis. Seinte ääres ning ehitise sees kasvavad puud, mis oma juurtega kahjustavad ehitise konstruktsiooniosi. Võõrastel on takistamata sissepääs ehitisse. Ehitis rikub linna välisilmet ja on ohtlik inimestele,» on kirjas linnavalitsuse tänavu 19. mail tehtud Sompa kaevanduse peahoone paikvaatluse aktis, vahendab Põhjarannik.

Kinnistusraamatu andmetel on ehitise omanik Eesti Vabariik; muinsuskaitseameti mälestiste registris on omanikuks märgitud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Viimasele linnavalitsuse kirja saanud keskkonnaministeerium selle ka edastas.

Hoone omanik on küll riik, ent selle valdaja on OÜ BRD Investment, kes ostis septembris 2006 Sompa kaevanduse territooriumi hoonestusõiguse mõttelise osa vanametalliga tegelenud OÜ-lt Estfort.

«Teele panime tõkked ette, et autoga sisse ei saaks sõita; naabruses asuva talu pererahvaga on kokkulepe, et nad hoiavad silma peal,» ütles firma juhatuse liige Alex Kluge. «On keeruline finantseerida niisuguse hoone kordategemist, millel praeguse seisuga puudub otstarve ja ka konkreetne ettekujutus selle otstarbest.»

Konserveerimist peab vajalikuks ka muinsuskaitseamet.

Pikemalt loe Põhjarannikust.

Tagasi üles