Siberist haudade leidmist takistavad suletud arhiivid

Norilski Memoriaalkompleksi keskel asuva püramiidi Eesti Vabariigi kodanikele pühendatud külg. Foto: Eesti Memento Liit

Stalini-aegsete repressioonide eestlastest ohvrite hauapaikade otsimist ja märgistamist Siberis pärsib ebastabiilne rahastamine. Samuti on keeruline pääseda ligi arhiivimaterjalidele, sest puudub endiselt sõjahaudade hooldamise leping Venemaaga.

«Siberi mulda on jäänud ligi 25 000 eestlast ning nende hukkumis- või hukkamiskohad pole senini täpselt teada,» kirjutas Moskvas resideeriv ajakirjanik Jaanus Piirsalu eelmisel nädalal Postimehes. Ta seadis Eestile eeskujuks leedukad, kes on viimase üheksa aastaga leidnud Venemaalt üles 110 kaasmaalase hauad.

Endine riigikogu liige ja represseeritute esindusorganistastioonidesse kuulunud Kuno Raude, kes ka ise oli küüditatuna lapsepõlves mitu aasta Siberis, arvab sarnaselt Piirsalule, et ära annaks teha palju rohkem kui siiani on suudetud. Praegu peab ta peamiseks takistuseks Venemaale maetud repressiooniohvrite mälestamisel Eesti ja suure idanaabri halvenenud suhteid.