Ja «Miljonite lemmikus» on nad kokku saanud. Sir Alan Ayckbourni kohta loeme, et elavatest inglise draamakirjanikest on tema teoseid Shakespeare’i kõrval enim lavastatud. Joel Sanga tõlkijameisterlikkust aimub inglise huumori ja (enese)iroonia nüansirikkas ülekandes eesti keelde. Lavastuse tehniline nõudlikkus väljendub selles, et teatriversioon eeldab basseini lavale toomist. Villa Müllerbeckil on see looduslikult olemas Kaarna järve näol, millest väike segment eraldatud hotelli külalistele. Tükk nõuab aga, et basseini uputakse lausa mitu korda, nii et lavastaja on pidanud mustkunstnikuna välja mõtlema, kuidas selles uppumises näitlejad ikka ellu jääksid.
Lugu ise on pöörane, nagu on televisioon oma kommertslike telešõude ja inimliku huvi kaubaks muutmisega – sest vaadatavusest sõltub reklaamitulu – pööranud segi inimeste elud ning nende tähenduse. Tühisustest saavad tähed, röövlitest kangelased, tõelised kangelasteod aga ununevad, kui neis puuduvad dramaatilised järellood. Ühte niisugust püüabki taasluua tohutust menust unistav saatejuht Jill Rillington (Merle Palmiste), kui ta viib kokku seitseteist aastat tagasi pangaröövi käigus süütu telleri Nancy pantvangi võtnud ja rüselemise käigus teda näkku tulistanud Vic Parksi (Marko Matvere) ning röövlit politsei tulekuni kinni hoidnud Douglas Beechey (Henrik Normann).