Seitse aastat unetuid öid

Anne Nurmetalo ootab tänaseni koju Kiilisse juba 2007. aastal kadunuks jäänud poega Mairot. Foto: Erik Prozes

Politsei saab kadunud inimestest teateid iga päev, neid levitatakse meedias ja loodetakse parimat. Tihti leitakse kadunud inimene üsna ruttu, kuid paraku on neidki, keda lähedased on koju oodanud juba aastaid või isegi aastakümneid. Kukil kurnav teadmatus ja ridamisi vastuseta küsimusi, kannavad nad lootust, et uus päev toob kauaoodatud sõnumi.

«Ärkan tihti öösiti üles, kõnnin akna juurde ja vaatan teed, mida mööda Mairo koju tuli. Kõige hullemad ongi unetud ööd,» ütleb Anne Nurmetalo, kes nägi poega viimati üle seitsme aasta tagasi. «Mul on kogu aeg tunne, et nüüd astub ta uksest sisse.»

Ühel jahedal detsembripäeval 2007. aastal kadus 22-aastane noormees Harjumaal Laitses teadmatult. Temast jäid maha vaid läbi metsa maanteeni viinud jäljed värskes lumes. Mis tol päeval juhtus, ei tea keegi tema lähedastest tänini. Uurimine on soiku jäänud, kuid lootus pole kustunud.

Mõni aeg enne kadumist kirjutas kristlikus rehabilitatsioonikeskuses Lootuse Küla viibinud Mairo vanematele kirja, milles teatas, et tal läheb hästi, ning kutsus neid külla. Vanemate saabudes ei olnud aga noormeest kuskil. Väidetavalt nähti teda viimati vaid umbes veerand tundi varem.

Anne on peas läbi mänginud kõikvõimalikud variandid, mis võis tema pojaga juhtuda. Seda, et Mairo põgenes, ei taha ta pojalt saadud kirja pärast uskuda. Veel enam, Mairo ei olnud kunagi kodust ära jooksnud. «Ja kuidas oleks ta põgenenud, kui tema nüüdseks aegunud dokumendid ja pangakaart olid kodus? Samuti ei ole olnud liikumist pangakontol,» arutleb Anne.

Rehabilitatsioonikeskuses püüdis Mairo keerata elus uut lehekülge ja vabaneda kanepisõltuvusest. Kasiinolembuse tõttu olid tal kaelas suured võlad, mida vanemad aitasid maksta. «Ta tõesti üritas ja sai keskuses järje peale,» teab Anne.

Seitsme ja poole aasta jooksul on ta poega korduvalt otsinud. Olnud ühenduses politsei ja sihtasutusega Kadunud. Kuulnud poe ees külajutte, et Mairo on Soomes. Abi otsinud sensitiividelt, kelle väitel on Mairo elus ja naaseb ühel päeval koju.

«Minu jaoks on see kõik väga raske. Ma ei tea, mis võis juhtuda. Ma ei usu, et ta ei võtaks ühendust, kui kusagil mujal elab. Samas usun ja loodan, et ta on elus,» räägib Anne, kes peab Mairo kadumist täielikuks müstikaks. Kõige hullem on tema sõnul teadmatus. «Kui inimene on surnud, siis pean sellega leppima, aga just teadmatus…»

Kui Anne saaks kas või korraks Mairoga rääkida, ütleks ta pojale, et tulgu koju, kõik on korras, tulgu ainult koju ja nad hakkaksid otsast peale.

Mairo kohta ootab endiselt vihjeid politsei. Mairo ja mitme teise saladuslikke kadumisjuhtumeid aitab uurida Aare Rüütel, kes asutas 2009. aastal koos Peeter Kaaretiga vabatahtlikul tööl põhineva sihtasutuse Kadunud.

Rüütli sõnul on sihtasutuse eesmärk vanemate kadumisjuhtumite uurimine, kadunute kohta info otsimine ja jagamine ning lähedaste nõustamine. Üheskoos on aja jooksul korraldatud palju otsimisaktsioone.

10 000 eurot

Rüütel põhjendab, et sihtasutus sai loodud sellepärast, et politsei pole piisavalt tõhus leidma teadmata kadunuks jäänud inimesi. Oma rahast on nad välja pannud vaevatasud kadunuks jäänute leidjatele. Nii pakutakse 10 000 eurot info eest, mis viib ka Mairo leidmiseni või tema kadumisega seotud inimeste tabamiseni.

Samuti ootab 10 000-eurone tasu näiteks 2007. aasta jaaniööl Pärnu rannas kadunuks jäänud Maris Järve või viimati 1991. aastal Lauknas nähtud Rapla politseijaoskonna kordniku Mati Ausingu leidjat. Seni on raha aidanud tagasi tuua küll vaid neid, kes on ise ära jooksnud.

Mitmekümne aasta jooksul on Eestis teadmata kadunuks jäänud sadu inimesi. Politsei kodulehel on neid pildi ja nimega praegugi 43. Selle, kas inimese otsimisel kaasatakse avalikkus, otsustab menetleja. Muuseas sõltub see sellest, kas sugulased lubavad.

Inimesi läheb Eestis kaduma iga päev, samal ajal leitakse neid pidevalt üles. Päris mõistatuseks jäävad vähesed juhtumid.

Tänavu on tagaotsimist alustatud juba ligi 2300 korral. Paljud, enamasti noorukid, on kadunud korduvalt. Joostakse ära kodust, erikoolist ja turvakodust.

Ka täiskasvanud kaovad aeg-ajalt. Enamasti omal soovil, sest ei taha enam perekonnaga suhelda. Sellisel juhul ei saa politsei nende asukohta lähedastele avaldada, kui tegu pole just alaealise või teovõimetu inimesega või kui inimese vastu on kasutatud vägivalda.

Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse väärteomenetleja Irina Malõševa ütleb, et politsei jaoks on inimeste otsimise juhtumeid kahte laadi. «Ühel puhul saame teate ootamatult kadunuks jäänud inimesest, kellest on selge kahtlus, et ta võib olla sattunud ohtu.»

Näiteks on lähedane lahkunud kodust teadmata suunas või pidi saabuma kindlaks kellaajaks, kuid pole kohale jõudnud, või on teada, et ta läks merele või metsa ning võib olla eksinud. Sellistel juhtudel hakkab politsei kohe otsima, kasutades kõiki vahendeid, alates positsioneerimisest kuni helikopterite ja vabatahtlike appi kutsumiseni.

Ent rohkesti on ka selliseid teateid, kus tööandja annab teada, et inimene pole tööle ilmunud, või teatab korteriühistu, et elanikku pole ammu näha olnud. Sellisel juhul püüab politsei võimalusel lähedaste või tuttavate kaudu välja selgitada, kas inimesega on kõik korras, ning teha selgeks tema kadumise asjaolud. Näiteks võib otsitav olla läinud välismaale, kolinud ära, sattunud haiglasse vms.

Halvad suhted

Kadumisteadetest on umbes viiendik sellised, millest pole teada, millal või kuhu tagaotsitav läks. Sellisel juhul kontrollib politsei kohti ja versioone, kus inimene võiks olla. Enamasti leitakse otsitav kümne päeva jooksul. «Politsei jaoks on otsingud lõppenud siis, kui oleme veendunud, et teadmata kadunud inimene on elus ja terve või halvemal juhul leitakse tema surnukeha,» ütleb Malõševa.

Kui politseil pole kadunud inimese leidmiseks ühtki niidiotsa, siis uurimine paratamatult takerdub. Nii ootab politsei endiselt vihjeid 19 aastat tagasi kadunuks jäänud 1941. aastal sündinud Kalev Padari kohta. Teda nähti viimati 1996. aastal Paides.

Malõševa sõnul on enamiku kadumisjuhtumite taustal halvad suhted. Näiteks minnakse tülli, üks osapool lahkub vihasena kodust ja varjab end teise osapoole eest hotellis või tuttavate juures. Vahel lihtsalt ei julgeta või ei taheta tüli tõttu koju minna ega pereliikmete telefonikõnesid vastu võtta.

Samuti on ette tulnud, et kadunud inimene on jooma kukkunud ega võta lähedastega mitu päeva ühendust.

«Siiski ei tohi ühtegi kadumisjuhtumit pidada tüüpiliseks ja eeldada, et küll inimene ilmub välja,» toonitab Malõševa. «Õigeaegne teade kadumisest võib päästa elu, sest kadumise asjaolusid võib lihtsaks hinnata alles tagantjärele.»

Malõševa sõnul on samuti oluline, et otsitava naasmisest antaks häirekeskusele kohe teada, et politsei ei kulutaks jõudu juba leitud inimese otsimisele.

Politsei soovitab hoida lähedastega tihedat sidet ja anda üksteisele oma liikumistest teada. Isegi siis, kui ollakse parasjagu tülis. Samuti tuleks teada inimesi, kellega perekonnaliikmed suhtlevad, et vajadusel saaks nendega ühendust võtta.

Kui lähedane kaob

Kui keegi läheb kaduma, ei tohiks politseile sellest teada andmisega viivitada. Kiirus on eriti oluline siis, kui võib karta, et inimene on sattunud hätta või kui ta võib vajada näiteks arstirohtu või hoolt ega pruugi üksi hakkama saada. Igal ajal võib helistada ka sihtasutuse Kadunud infotelefonile 661 6776. Aidata saab OPEROG ehk Operatiivne Otsingugrupp, kuhu kuuluvad vabatahtlikud osalevad teadmata kadunuks jäänud inimeste otsingutes esimese 72 tunni jooksul.

Kadunud 86 korda

• Tänavu (kuni 19. juulini) on politsei alustanud kadunud inimese tagaotsimist 2255 korral, kadunu on üles leitud 2226 korral.
• Mullu sai politsei teateid kadumiste kohta 3026, tagaotsimine on lõpetatud 3006 ning endiselt lõpetamata 20 juhul.
• Mullu leiti surnuna 48 kadunuks jäänud inimest, tänavu (19. juulini) on surnuna leituid 19. Enamasti on põhjuseks terviserike, õnnetus, alkoholi liigtarvitamine. Mõni üksik leitutest on surnud kellegi teise käe läbi.
• Suure osa kadumisjuhtumitest annavad noorukid, kes jooksevad korduvalt ära. Näiteks mullu suutsid viis 14–18-aastast kamba peale kadunud olla 351 korda.
• Neist oli kõige rohkem kadunud 1999. aastal sündinud tüdruk, keda otsiti 86 korral, selle aasta jooksul on ühte 1999. aastal sündinud tüdrukut taga otsitud juba 39 korda.

Aita leida!

 

Lõuna prefektuuri Viljandi kriminaaltalitus otsib teadmata kadunud Ain-Erich Osi, kes on sündinud aastal 1998.

 

Ta lahkus kodust 8. detsembril 2012 ning ei ole käesoleva ajani koju tagasi pöördunud.

 

Neil, kellel on antud noormehe kohta mingit informatsiooni, palub politsei võtta ühendust telefonil 433 8945 või lühinumbril 112.

 

Põhja prefektuur otsib 31-aastast Karolina Džigiris'it, keda nähti viimati selle aasta 28. veebruaril Keilas.

 

Džigiris on 172 cm pikk, kõhna kehaehitusega, pruuni värvi juustega ja siniste silmadega.

 

Politsei palub kõigil, kes teavad midagi naise asukohast, anda sellest teada politsei telefonidel 6124450, 56907719 või 112.

 

 

Narva kriminaaltalitus otsib teadmata kadunud 50-aastast Vassili Tšermnõh’i, kes lahkus 28. novembril 2011 oma elukohast Sillamäel.

Politsei palub kõigil, kel on mehe asukoha kohta infot, helistada telefonidel 357 6053; 357 6054 või 112.

 

 

Ida prefektuur otsib 71-aastast Ain Lumi, kes lahkus oma elukohast selle aasta 27. mail Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Pagari külast ning ei ole siiani koju naasnud.

Politsei palub kõigil, kes teavad midagi mehe asukohast, helistada telefonidel 337 2210, 337 2222 või 112.

 

 

 

Põhja prefektuur otsib 31-aastast Triin Pettaid, kes lahkus 3. mail oma elukohast Kose vallas Ravilas.

Pettai on 156 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning heledate lokkis juustega. Naine on varasemalt korduvalt oma elukohast lahkunud ning võib asuda Tartus.

Politsei palub kõigil, kes omavad mingisugust informatsiooni naise asukoha kohta, võtta ühendust telefoninumbritel 612 4948, 5690 7719 või 112.

 

Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond otsib 1938. aastal sündinud Heino Meosi, kes lahkus 2010. aasta 9. novembri hommikul oma elukohast Jõgeva maakonnas Saare vallas.

Meos läks bussiga tuttavate juurde Tartusse, kus teda nähti viimati järgmisel päeval kella 16 ajal. Ta on 180 cm pikk ja tugeva kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7768445, 5266249 või 112.

 

 

Lääne prefektuur otsib 1981. aastal sündinud Gear Mattiesenit, keda nähti viimati 7. oktoobril 2010 südaöö ja kella 2 vahel Pärnu kesklinnas Rüütli tänaval Gran Prix kasiino ees.

Mattiesen on 180-190 cm pikk ja väga kõhna kehaehitusega. Neil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta lühinumbril 112.

 

 

 

Põhja prefektuur otsib 1962. aastal sündinud Ain Nurmelat, kes lahkus kodust 19. augustil 2010 kella 9 ajal.

Nurmela on 180 cm pikk ja tüseda kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 612 4365 või lühinumbril 112.

 

 

Ida prefektuur otsib 1976. aastal sündinud Armand Noorkõivu, kes jäi kadunuks 29. juulil 2010. Teadaolevalt nähti teda viimati Narvas.

Noorkõiv on 178 cm pikk ja kõhna kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta lühinumbril 112.

 

 

Ida prefektuur otsib 1964. aastal sündinud Valentina Rimkot, kes lahkus oma elukohast 20. mail 2010.

Naine on 160 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja heledate õlgadeni juustega.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta Ida Prefektuuri telefonil 3372357 või lühinumbril 112.

 

 

 

Ida prefektuur otsib 1937. aastal sündinud Maria Martsinjan'it, kes lahkus oma elukohast Kohtla-Järvel 10. mail 2010.

Naine on 160 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja lühikeste juustega.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3372357 või lühinumbril 112.

 

Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond otsib 1972. aastal sündinud Margus Peedimaad, kes lahkus kodust 15. aprillil 2010, selgitades, et sõidab väliskomandeeringusse, kuid pole seni tagasi pöördunud.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonnaga telefonil 612 3810 või lühinumbril 112.

 

 

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1972. aastal sündinud Maris Oleskit, kes lahkus oma töökohast Tartus 11. märtsil 2010 ega ole siiani koju jõudnud.

Olesk on umbes 165 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja tumedate punakate pikkade juustega.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

Lõuna prefektuuri Põlva kriminaalteenistus otsib 1951. aastal sündinud Lembit Liivikut, kes lahkus oma tuttava juurest Põlvamaal Mikitamäe vallas Karisilla külas 6. detsembril 2009 kella 13.30 paiku teadmata suunas.

Liivik on umbes 170 cm pikk.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7998341, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

Lääne prefektuuri Rapla kriminaaltalitus otsib 1939. aastal sündinud Oleg Andreev'it, keda nähti seni teadaolevatel andmetel viimati 2009. aasta detsembris Raplamaal Kohila vallas Viliveres.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 489 2948, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond otsib 1924. aastal sündinud Asta Rosenbergi, kes lahkus oma elukohast Võru maakonnas Antsla linnas 22. septembril 2009 kella 21 paiku teadmata suunas.

Rosenberg on umbes 160 cm pikk, kõhna kehaehitusega, lühemate hallide juustega.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 78 68279, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1928. aastal sündinud Olimpiada Karasevat, kes on teadmata kadunud olnud alates 12. septembrist 2009.

Karaseva on umbes 150 cm pikk.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1950. aastal sündinud Vjatšeslav Pankovit, kes on teadmata kadunud alates 6. septembrist 2009.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

 

Lõuna prefektuur otsib 1986. aastal sündinud Roman Kulikovskit, kelle asukoht on teadmata alates juuli lõpust 2009.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 766 8171, lühinumbril 112 või e-mailil: louna@politsei.

 

 

 

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1962. aastal sündinud Aimar Hendriksoni, kes on teadmata kadunud alates 12. juulist 2009.

Hendrikson on 168 cm pikk, tumepruunide juuste ja vuntsidega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond otsib 1982. aastal sündinud Monika Paju, kes lahkus oma elukohast Saare maakonnast Kaarma vallast Aste alevikust 2009. aasta 18. juuni hommikul kella 10.30 paiku teadmata suunas.

Paju on umbes 170 cm pikk, õlgadeni ulatuvate tumedate laineliste juustega ning tema paremas kulmus on neet.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 5035692, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1945. aastal sündinud Elmar Viderit, kes on teadmata kadunud alates 11. juunist 2009.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1945. aastal sündinud Väino Pastakut, kes on teadmata kadunud alates jaanuarist 2009.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308688, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond otsib 1957. aastal sündinud Evald Lakovitši, kes jäi kadunuks Valga maakonnas Nõuni külas asuvas vagunelamus toimunud põlengu tagajärjel. Tema asukoht on alates 17. veebruarist 2008 teadmata. Ta on umbes 180 cm pikk, kõhna kehaehituse, pruunide silmade ja halli värvi habemega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 766 8171, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

Põhja prefektuur otsib 1985. aastal sündinud Mairo Klaari, kes jäi kadunuks Kernu vallas, Lootuse Külas 2. veebruaril 2007.

Klaar on 185 cm pikk, kõhnema kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet kirjeldatud meesterahva asukoha kohta, palutakes ühendust võtta telefonil 612 4365 või lühinumbril 112.

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1966. aastal sündinud Aleksandr Urjadnikovi, kelle asukoha kohta puuduvad teated alates 1. septembrist 2007.

Isikul puudus kindel elukoht ning teadaolevalt elas ta enne kadumist Tallinnas. Urjadnikov on 175 cm pikk ja kõhna kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet kirjeldatud meesterahva asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

 

Lääne prefektuuri Rapla kriminaaltalitus otsib 1939. aastal sündinud Milvi Ungertit. Ungert lahkus 15. augustil 2007 Raplamaalt Vigala hooldekodust teadmata suunas.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 489 2948, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalitus otsib 1988. aastal sündinud Maris Järve, kes jäi teadmata kadunuks 24. juunil 2007 Pärnu naisterannas, kus ta jaaniöö pidustustel eraldus oma sõpradest.

Järv on umbes 162-163 cm pikk ja kaalus siis 48 kg.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta Pärnu kriminaaltalituse telefonil 4446641 või lühinumbril 112.

 

 

 

Lõuna prefektuuri Viljandi kriminaaltalitus otsib teadmata kadunud 1950. aastal sündinud Jaan Grunskit, kes lahkus kodust Viljandimaalt Viiratsi vallast Mäeltküla külast Kulli talust 15. juunil 2007 ning kelle asukoht on käesoleva ajani teadmata.

Grunski on kõhna kehaehitusega, mustade juuste ja pruunide silmadega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 433 8966 või lühinumbril 112.

 

 

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1973. aastal sündinud Aleksandr Pavlovit, kes lahkus kodust Võiste alevikus Tahkuranna vallas 14. aprillil 2007.

Pavlov on 178 cm pikk ja kõhna kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet kirjeldatud meesterahva asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

 

Lääne prefektuur otsib 1948. aastal sündinud Ülla Mäsakit. Mäsak lahkus oma elukohast Paides 3. või 4. veebruaril 2007.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3849900 või lühinumbril 112.

 

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1931. aastal sündinud Jekaterina Jermolajevat.

Jermolajeva lahkus kodust Narva-Jõesuus 9. jaanuaril 2007.

Naine on 160 cm pikk, kõhna kehaehituse ja pruunide juustega.

Kõigil, kel on teavet kirjeldatud naisterahva asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1949. aastal sündinud Vladimir Kukke.

Kukk lahkus kodust Narvas 9. augustil 2006.

Ta on 175 cm pikk ja keskmine kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1931. aastal sündinud Anna Kuprijanovat, kes lahkus kodust Narvas 16. juunil 2006.

Kuprijanova on 168 cm pikk ja kõhna kehaehitusega.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail]

 

 

 

 

Lääne prefektuuri Rapla kriminaaltalitus otsib 1960. aastal sündinud Monika Saarnat.

Saarna lahkus 6. mail 2006 Raplamaalt Märjamaa vallast Sõtke külast Ärni talust, kuid pole oma elukohta naasnud.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 489 2948, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].

 

 

 

Lõuna prefektuuri Tartu kriminaaltalitus otsib 1988. aastal sündinud Reili Huiki.

Huik sõitis 14. veebruaril 2006 Tartust Elvasse ning peale seda on tema asukoht teadmata. Lähedaste sõnul oli sõidu eesmärgiks kokkusaamine tööpakkujaga.

Kõigil, kel on teavet naise asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7308875 või lühinumbril 112.

 

 

 

Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond otsib 1963. aastal sündinud Kaido Pajuvälja.

Pajuväli lahkus 29. detsembril 2005 oma elukohast Põltsamaa linnas aadressil Käo 6 teadmata suunas.

Pajuväli on 174 cm pikk, tugeva kehaehitusega, pruunide õhukeste juuste ja siniste silmadega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7768410 või lühinumbril 112.

 

 

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 1962. aastal sündinud Sergei Vassiljevit, kes lahkus kodust Sillamäel 5. septembril 2005.

Vassiljev on 180 cm pikk ja täidlase kehaehitusega. Tema kätel on tätoveeringud.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 3576054 või lühinumbril 112

 

 

Politsei otsib 59-aastast Peeter Kaasikut, kes lahkus oma kodust Lääne-Virumaal Tapa vallas 17. detsembril 2004. aastal ning pole tänaseni koju naasnud.

Kaasik on 178 cm pikk, kergelt tüsedusele kalduv, tal on tumepruunid tihedad juuksed, pikem tume habe ja hallikas-sinised silmad.

Kõigil, kel on infot Peeter Kaasiku kohta, palutakse ühendust võtta telefonidel 322 2611 või 112.

 

Lääne prefektuuri Rapla kriminaaltalitus otsib 1940. aastal sündinud Arvu Rüütelit, kelle asukoha kohta puuduvad andmed alates 2004. aasta septembrist. Viimati elas mees Raplamaal, Kehtna valla Kalbu hooldekodus. Isik on asotsiaalsete eluviisidega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 489 2948 või lühinumbril 112.

 

 

Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond otsib 1940. aastal sündinud Viktor Tuvi, kelle asukoht on teadmata 1998. aasta detsembrist.

Tuvi on 180 cm pikk ja kõhna kehaehitusega. Eritunnuseks on tema koljul operatsiooniarm.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7768410 või lühinumbril 112.

 

Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond palub abi 1970. aastal sündinud Anatoli Kossolapovi asukoha kindlaks tegemisel.

Kossolapov läks Venemaale tööle ja pole alates 28. maist 1997 kodustega enam ühendust võtnud. Mees on pikk ja tumedate juustega.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7768410 või lühinumbril 112.

 

 

Lõuna prefektuuri Põlva kriminaalteenistus palub abi 1941. aastal sündinud Kalev Padari asukoha kindlaks tegemisel.

Padarit nähti teadaolevalt viimati 1996. aasta kevadel Paide linnas.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefonil 7998341, lühinumbril 112 või e-mailil: [e-mail].