Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
/nginx/o/2015/07/24/4316147t1ha77b.jpg)
«Miks pole seadust, mis kaitseks loojaid? Miks võib neid lüüa olmehädade ristile…» Nõnda arutleb Juri Nagibini jutustuses «Kuidas metsa osteti» kirgliku sisemaailmaga miljonärilesk Nadežda Filaretovna von Meck (1831–1894), kes oli helilooja Pjotr Iljitš Tšaikovski (1840–1893) andunud metseen ja muusa.
Urmas Lennuk on andnud näidendile tähendustiine pealkirja «Kui seda metsa ees ei oleks» – lause, mis meie kultuurimaastikul seostub Juhan Liiviga, lisab veel ühe variatsiooni geeniuse saatuse teemasse. Ent mõisas areneb intriig metsa ostu-müügi ümber, ärimees Žgutov tahab sõlmida tehingu, mõisaproua Nadežda aga ootab oma hingesugulaselt Tšaikovskilt kirja, kuulatleb sfääride muusikat ega suvatse laskuda eluproosasse. Irina Marjapuu kujunduses sulanduvad kasetüved ja Tšaikovski portreed üheks tervikuks.