/nginx/o/2010/09/24/437947t1h63e7.jpg)
Keskkonnaamet võtab otsuse karude küttimise limiidi osas vastu järgmisel nädalal, mil algab karujahihooaeg.
Tuleval nädalal selgub karude küttimislimiit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri küttimismahu ettepanekuks on poolsada karu, lõpliku arvu selgitab välja Keskkonnaamet.
«Jahindusnõukogud maakondades esitavad oma ettepanekud, seepeale teeb Keskkonnagentuur seirearuande põhjal ettepaneku, mille alusel Keskkonnaministeeriumi suurkiskjate töörühm teeb otsuse, mis saadetakse Keskkonnaametisse, kus võetakse vastu lõplik otsus,» tõi Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil välja karude küttimismahu väljaselgitamise etapid.
Järgmise nädala algul selgub täpne küttimismaht, karujahihooaeg algab 1. augustil.
Viimasel kahel aastal on küttimislimiit olnud 40 karu, mullu kütiti 37 mesikäppa.
Hetkel on karusid Eesti metsades ligi 700, karude arvukus näitab Männili sõnul kerget kasvu tendentsi, mistõttu on sel aastal Keskkonnaagentuuri ettepanek küttimislimiidi osas kümne võrra suurem kui möödunud aastal.
«Kahjustuste osakaal on suurenenud. Karud on rohkem käinud mesitarusid rüüstamas, mis tähendab suuremat kahju mesindusele,» rääkis Männil.
Keskkonnaameti andmetel rüüstasid pruunkarud 2014. aastal kokku ligi 230 mesitaru. Karud murdsid ka mõned lambad.
Olulisemad kahjustused olid seotud huntide poolt lammaste murdmisega. Kokku hüvitas Keskkonnaamet 2014. aastal suurkiskjate tekitatud kahjustusi 144 334 euro ulatuses.
Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi laskmine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.