Eesti robot läheb laevavrakke uurima

Rummu karjääris katsetati rahvusvahelise projekti raames valmivat allveerobotit U-CAT, mis on unikaalne selle poolest, et liigub edasi mitte propellerite, vaid «uimede» abil. Foto: Toomas Tatar

Eestis töötatakse välja laevavrakkide uurimiseks mõeldud allveeroboteid, sest kummalisel kombel pole selliseid masinaid veel olemas.

Üht-teist on välja mõeldud kaitsetööstuses ning nafta- ja gaasitööstuses, kuid allveearheoloogide jaoks väga olulist tööriista alles leiutatakse. Eelmisel nädalal katsetati sellise roboti prototüüpi Rummu karjääris.

«U-CAT on esimene robot, mis on mõeldud laevavrakkide uurimiseks seestpoolt. Praegu saadaval olevad allveerobotid on kõik on väga suured ja tavaliselt on nad mõeldud veepõhja kaardistamiseks. Kuid meie robot on esimene, mis läheb iseseisvalt kinnistesse ruumidesse ja filmib nende sisemust,» rääkis U-CAT roboti arendusmeeskonna juht, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biorobootika keskuse teadur Taavi Salumäe.

U-CAT uurib Rummu karjääris vee alla jäänud maja

U-CAT on lühend nimetusest Underwater Curious Archeological Turtle. Rummu karjääri katsetuse ajal oli robotil küll juhe taga, kuid seda vaid töö lihtsustamiseks. Tegelikult ei ole U-CAT mingi puldiga mängumasin, vaid tegutseb täiesti iseseisvalt. «Seda on võimalik ka puldiga juhtida, aga kuna vee all raadiolained ei levi, siis peab robotil juhe järel olema. Ja kui ta selle juhtmega laevavrakki läheb, siis võib seal igasuguseid asju juhtuda. Kaabel võib näiteks kinni jääda või katki minna,» selgitas Salumäe.

Kuna robot on alles prototüüp, siis juhtub temaga igasuguseid äpardusi. «Seda, et ta töötab nii nagu ette nähtud, tuleb suhteliselt harva ette. Saatsime ta karjääris vees olevatesse majadesse ja ega ta iga kord sealt ise välja tulla osanud. Tuli talle järele minna,» rääkis teadur.

Praegu uurivad laevavrakke sukeldujad, kes ennast seal ohtu seavad. «Ruumid võivad sisse variseda, inimene võib sinna kinni jääda. Selle vältimiseks ongi mõeldud meie robot, kelle saab saata vrakki sisse ja kelle toodud videopildist on näha, mis seal sees on ja kas seal on midagi arheoloogiliselt huvipakkuvat,» ütles Salumäe.

U-CAT suudab sukelduda kuni saja meetri sügavusele. Tavalisele sukeldujale jääb selline sügavus kättesaamatuks. Otsepilti robot ei edasta. Kui ta on vee all, siis on võimalik akustilise side abil temaga suhelda, aga see on nii aeglane, et selle kaudu ei saa robotit isegi juhtida, rääkimata mingite andmete edastamisest.

U-CAT on eriline veel selle poolest, et ta ei kasuta liikumiseks klassikalist meetodit – propellereid. Selle asemel tal uimed, mis annavad talle mitu olulist eelist propellerimasinate ees.

«Näiteks on ta väga manööverdamisvõimeline ja suudab kitsastes ruumides hästi liikuda. Lisaks sellele tekitab ta oluliselt vähem veekeeriseid. Laevavraki sees on tavaliselt palju muda ja setet. Propellerid keerutaksid selle põhjast üles, aga uimedega roboti puhul on see probleem natuke väiksem,» lausus Salumäe.

Allveerobotite projekti rahvusvaheline nimetus on ARROWS. See on lühend ingliskeelsest nimetusest - ARchaeological RObot systems for the World´s Seas (allveearheoloogilised robotisüsteemid maailmamere uurimiseks).

«Selles projektis osalevad kümme organisatsiooni Itaaliast, Türgist, Suurbritanniast, ja Hispaaniast. Eesti-poolsed osalised on Tallinna Tehnikaülikool ja ja Eesti Meremuuseum,» rääkis TTÜ biorobootika keskuse professor Maarja Kruusmaa.

Projekti eesmärk on töötada välja tehnoloogiad, mida saab kasutada allveearheoloogias.

«Me võtsime osaliselt olemasoleva tehnoloogia, arendasime seda edasi, muutsime ja kohandasime vastavalt allveearheoloogide vajadustele. Üks projekti eesmärke on ka see, et lõpptulemus oleks võimalikult odav,» selgitas Kruusmaa.

ARROWSi projekti koordinaator, Firenze ülikooli robootika professor Benedetto Allotta on veendunud, et varem või hiljem jõuab U-CAT seeriatootmisse ning leiab laia kasutust.

Allotta ise töötab oma meeskonnaga moodulitest koosneva allveeroboti kallal. Selle praegune variant on ligi nelja meetri pikkune. «Meie eesmärk on muuta see robot väikeseks ja kompaktseks, nii et vajaliku mooduli koos kaamera, sonari või millegi muuga saaks talle kiiresti külge panna ka merel kõige väiksemas paadis,» selgitas Allotta.