/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/21/4304105t1hc1b0.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva endise regionaalministri Siim Valmar Kiisleri sõnul pole haldusreformi käigus planeeritava omavalitsuste liitmise kriteeriumide osas selgust.
Kiisleri sõnul pole omavalitsuste liitmiskriteeriumide osas selgust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See reformi loogika hakkab pihta tingimustest, millisel juhul omavalitsused on kohustatud ühinema ja need kriteeriumid ei ole ju paigas,» ütles Kiisler BNS-ile. Tema sõnul on küll suurt tähelepanu pööratud vabatahtlikule ühinemisele, kuid elu ja teiste riikide, nagu Taani ja ka Läti kogemus näitab, et vabatahtlik ühinemine läheb jõuliselt käima siis, kui omavalitsustele on selge, et pääsu ühinemisest pole.
Kiisleri hinnangul peaks omavalitsuste liitmise kriteeriumina saama otsustavaks eelkõige suurus. «Omavalitsuse võimekus on ikkagi üheselt sõltuv sellest, kui palju tal on kodanikke,» sõnas Kiisler. «Praegu kohati julgetakse seda välja öelda, aga kohati otsitakse ka mingeid võimalusi kuidagi sellest mööda vaadata,» nentis Kiisler. Tema sõnul räägitakse ka eranditest, mis võib omavalitsustes tekitada lootuse ühinemisest pääseda.
Elanike arvu piiriks, millest allapoole jäävad omavalitsused peaksid kas vabatahtlikult liituma või riigi poolt liidetama, võiks Kiisleri hinnangul olla 3000 inimest.
Kiisleri sõnul peaks valitsus täpsed omavalitsuste liitmise kriteeriumid välja töötama võimalikult kiiresti, et omavalitsustel jääks vabatahtliku liitumise osas omavahel läbi rääkimiseks ja kokkulepete sõlmimiseks võimalikult palju aega.
Valitsuse kavandatava haldusreformi ajakava koosneb kolmest suuremast etapist. Esimeses etapis toimub haldusreformi põhimõtete ja kriteeriumite väljatöötamine, eelnõu ettevalmistamine ja menetlemine lõppeesmärgiga see tuleva aasta suvel riigikogus vastu võtta.
Järgmisena on ette nähtud omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp, mille käigus toimub seaduses sätestatud kriteeriumidele vastavuse hindamine kohalike omavalitsuste poolt ning omaalgatuslikud ühinemised, mis jõustuksid kohe pärast ületuleva aasta valimisi.
Kolmandaks etapiks on valitsuse poolne haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine, mis tähendab, et juhul, kui omavalitsused pole ületuleva aasta novembriks ühinemisprotsessi läbi viinud, teeb seda valitsus.