Eksperdid: Eestilt saaks kreeklaste abistamist nõuda ka vastu tahtmist

Vandeadvokaat Carri Ginter. Foto: Liis Treimann

Kuigi riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis reedel Kreekale antava finantsabi heaks, saaks ekspertide hinnangul Eestit Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) raames panustama sundida ka riigi tahte vastaselt ning seda teiste liikmete poolt määratud mahus.

Stabiilsusmehhanismi asutamislepingust selgub, et hätta sattunud euroala liikme abistamiseks piisab ESM-i juhatajate nõukogus konsensuse puudumisel ka 85-protsendilisest poolehoiust. Kuna iga liikmesriigi hääl on oma mõjult vastavuses stabiilsusmehhanismi tehtavate investeeringute suurusega on nõutud häälteenamus saavutatav, liites Saksamaa (inverteering ESM-i ca 27 protsenti), Prantsusmaa (20%), Itaalia (18%), Hispaania (12%), Hollandi (5,7 %) ja Belgia (3,5%) hääled.

Seega puudub Eestil otsustusprotsessis sisuline vetoõigus ning kuus ESM-i liikmesriiki saavad stabiilsusmehhanismi asutamisel kindlaks määratud krediidimahu piirides otsuseid langetada, vajamata selleks ülejäänud 11 liikmesriigi poolthäält. «Me saame küll otsuste tegemisel kaasa rääkida, kuid Eesti häälte osakaal millegi takistamiseks on niivõrd väike, et sellest ei piisa» selgitas Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi professor Jaan Ginter.

«Me ei saa ka oma panuse suurust konkreetsete juhtumite puhul kuidagi ise mõjutada,» kinnitas advokaadibüroo Sorainen partner ja Tartu Ülikooli Euroopa Liidu dotsent Carri Ginter.  «Kõik proportsioonid on kolm aastat tagasi sõlmitud ESM-i asutamislepinguga paigas. Hetkel on küsimus meie jaoks ainult selles, kas nõukogu otsustab Kreeka laene finantseerida või mitte,» lisas ta.

Euroopa Stabiilsusmehhanismist antava abi suurus hättasattunud riikidele on piiratud 500 miljardi euro suuruse laenulimiidiga, millest Eesti garanteerib omapoolse panusena 1,79 miljardit. Carri Ginteri sõnul keegi sellest suuremat panust ilma ESM-i üldist krediidimahtu suurendamata nõuda ei saa. Hetkel plaanitakse Kreekale anda aga seitsme miljardiline lühiajaline laen ning Eesti panus sellesse mahub kokkulepitud piiridesse.

 «Eesti teiste riikide abistamist kuidagi takistada ei saa. ESM-i alusleping on alla kirjutatud ning kui Euroopa Stabiilsusmehhanismist peaks raha otsa saama, siis tuleb Eestil raha üle kanda,» rääkis Carri Ginter.

Euroopa Liidu õiguse dotsendi sõnul on Eesti erinevalt Saksamaast ESM-i kaudu osa oma riiklikust otsustusõigusest Euroopa Liidule loovutanud. «Sakslaste kohus tunnistas ESM-i põhiseadusega kooskõlas olevaks ainult sellepärast, et nende parlament annab ESM-ile ligi veerandi kogu krediidimahust ning saab seetõttu otsuseid,» ütles ta. «Meie parlamendil seda aga ei ole.» See et Eesti on riigi siseselt rahvaesindajaid otsustusprotsessi kaasanud leevendab Ginteri sõnul olukorda, kuid stabiilsusmehhanismis mitteosalemist Eesti oma parlamendi vastuseisuga siiski erinevalt Saksamaast õigustada ei saaks.

Kuna abi osutamiseks vajab Euroopa Stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu 85 protsendilist häälteenamust, saab otsuseid vetostada iga ESM-i üle 15 protsendi panustav riik.

Edasine pädevuste delegeerimine nõuab referendumit

Avaliku õiguse professor Jaan Ginteri sõnul on Euroopa Stabiilsusmehhanismi krediidimahtude suurendamine küll võimalik, kuid rohkem otsustusõigust Eestilt ilma rahva nõusolekuta ära võtta ei saa.  «Mahtude suurendamine oleks vaid ESM-i alusdokumentide konsensuslik muutmine ning sellega ei delegeerita Euroopa Liidule uusi pädevusi,» selgitas ta. «Riigikohus on leidnud, et ESM-is osalemine on aktsepteeritav, kuid siit edasi minnes tuleb küsida kõrgeima võimukandja arvamust,» lisas professor.

Ka Carri Ginteri hinnangul on ESM-is osalemine otsustusõiguse äraandmisel viimaseks piiriks. «Hetkel tundub, et tegeletakse vaid euro päästmisega, kuid kui lisaks rahanduspoliitikale hakatakse sekkuma ka liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisse, siis see on koht, kus tuleks hakata rahva arvamust küsima,» leidis ta.

Referendumi vajadus võib Ginteri hinnangul tekkida ka siis, kui Eesti loovutaks Euroopa Liidule kreeklastega samas mahus iseseisvust. Samuti on põhiseadusega vastuolus ideed liikuda föderaalse ühiseelarve suunas. «Selline olukord, kus keegi väljastpoolt rahvusparlamenti hakkab riiklike otsuseid juhtima, on päris karm. Kreeklaste moel pädevuste loovutamiseks tuleks meil küsida rahva arvamust,» arvas Carri Ginter.