/nginx/o/2015/05/24/4103035t1hf8be.jpg)
Siseminister Hanno Pevkur peab EKRE väiteid, justkui pagulased tooksid endaga kaasa kuritegevuse kasvu ja tänavarahutused, alusetuks hirmutamiseks ja vaenu õhutamiseks.
Pevkur: tänavarahutustest rääkimine on alusetu hirmutamine ja vaenu õhutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis tänavarahutustest saame me rääkida olukorras, kus jutt käib kümnest inimesest ehk paarist kuni neljast perekonnast ühe maakonna kohta,» ütles Pevkur EKRE esimehe Mart Helme väljaöeldut kommenteerides.
Nimelt leidis Helme, et pagulastega suureneb surve õiguskorrale, sest töötud ja võõras keskkonnas ennast frustreerunult tundvad migrandid hakkavad jõudsalt tõstma kuritegevuse taset, rääkimata võimalikest tänavarahutustest.
«Meil saabub igal aastal Eestisse umbes 5000-7000 sisserändajat, kellest umbes pooled on Euroopa Liidust ja ülejäänud kolmandatest riikidest. Nad tulevad siia õppima, tööle, loovad perekonna,» rääkis Pevkur, et antud juhul 150-180 pagulast kahe aasta peale on väike number. «Sellega saab Eesti riik kindlasti hakkama,» kinnitas ta.
Pevkur toonitas, et samuti pole mõtet rahvast hirmutada sellega, et pagulaste õigus kaasa tuua sugulasi kergitab Eestisse jõudvate pagulaste arvu mitmekordseks. «Tõsi, loomulikult rahvusvaheline õigus näeb ette ka perekondade taasühinemise, aga oleme öelnud, et meie eelistuseks kahepoolsetes suhetes Itaalia ja Kreekaga on Eestisse vastu võtta perekondi ja ka näiteks naisi väikeste lastega,» möönis Pevkur, lisades, et see viib riski perekondade taasühinemise osas üsna madalaks, ent lõpuni ei saa seda mõistagi välistada.
Mis saab edasi?
Edasisi samme kommenteerides lausus Pevkur, et nüüd hakkab Eesti Kreeka ja Itaaliaga otse suhtlema. Samuti kohtub Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna täna ja homme kohalike omavalitsuste esindajatega üle Eesti, et nendega pagulas- ja rändeteemat puudutavaid küsimusi arutada.
«Selgitame, milline on üldine seis maailmas. ÜRO pagulasorganisatsiooni hinnangul on maailmas umbes 60 miljonit sõjapõgenikku, Euroopa Liidus esitati mullu aga umbes 600 000 taotlust rahvusvaheliseks kaitseks. Seega 60 000 pagulase ärajaotamine kogu Euroopa Liidu peale kahe aasta jooksul on kindlasti üsna väike osa kõikidest rahvusvahelise kaitse taotlejatest,» nimetas Pevkur ühe teema, mis omavalitsustega jutuks tuleb.
Pikemas perspektiivis püüab sotsiaalministeerium pagulastele elukohad leida ja seejärel pannakse paika üksikasjad ehk kuidas pagulased Eestisse jõuavad, kuidas on nende väljavalimine käinud ja muu taoline.
Seda, mis saab mõne aasta pärast, ei ole Pevkuri kinnitusel arutatud. «Tegemist on selgelt Lissaboni leppest tuleneva volitusega arutada seda kui ajutist meedet ja jutt käib kahest aastast.»
Eile Brüsselis toimunud erakorralisel Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel lepiti kokku, et Eesti võtab esimeses etapis vastu 150 Vahemere kriisi pagulast. Riikide vahel jaotati ära 55 000 pagulast, kuid kuna lõpp-eesmärgist jäi puudu ligi 5 000 abistamist vajavat inimest, võib hinnata, et Eestil tuleb täiendavalt vastu võtta veel 20-30 pagulast.