Veterinaar- ja toiduamet tuvastas kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja. Taudipunktis kehtestatakse karantiin, kõigi kolme farmi sead hukatakse ning seejärel farmid desinfitseeritakse.
Viljandi- ja Valgamaal avastati kolmes seafarmis sigade Aafrika katk
Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas asuvates ning samale omanikule kuuluvates kahes seafarmis avastati sigade haigestumine 18. juulil ja päev hiljem surid esimesed loomad. Kolga-Jaani vallas asuvas farmis on kokku 355 ja Viljandi vallas asuvas farmis 191 siga.
Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga farmis avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri.
21. juuli hommikul kinnitas veterinaar- ja toiduamet (VTA) sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal.
«Kõikides taudipunktides kehtestatakse karantiin, kõik sead hukatakse ja hävitatakse vastavalt sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhendile. Peale farmi loomadest tühjendamist viiakse läbi hoone puhastamine ja desinfitseerimine. Taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult veterinaar- ja toiduameti poolt volitatud isikud,» ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.
Mõlemad Viljandimaa farmid kuuluvad Ene Jõemaale, selgub diagnoosi kinnitavast otsusest ning diagnoos pandi proovide uurimistulemuste alusel, vahendas BNS.
Ene Jõemaa telefonile vastanud, farmi esindaja sõnul lähevad farmis olevad sead likvideerimisele. «Kahju on piisavalt suur,» ütles ta.
Valgamaa farmi omanik on Hille Ossip.
Valgamaal leidis aset üksikjuhtum ning see lahendatakse ilmselt sarnaselt metssigadele ehk korjus teisaldatakse konteinerisse, ütles põllumajandusjäätmete käitlemisega tegeleva AS-i Vireen juhataja Rait Persidski BNSile. «Viljandimaal on kolm võimalust ning veterinaar- ja toiduamet ega põllumajandusministeerium pole veel täpset otsust teinud. Meie valmistume riskiolukorraks,» rääkis ta.
«Katkukorjuste likvideerimiseks on kolm varianti: esimene neist on matta korjused lokaalselt, mis minu andmetel peaks ühes kahest Viljandimaa laudast olema võimalik. Teine variant on panna korjused konteinerisse ning tuua need siia Väike-Maarjasse [Vireeni asukoht]. Kolmas variant on võtta kasutusele mobiilne seapõleti,» ütles Persidski.
27-tonnisel treileril asuv mobiilne seapõleti jõudis Eestisse jaanuari keskel. Selle käivitamiseks kulub kolm tundi ja seda on mõtet käivitada minimaalselt viie tonni materjali põletamiseks. Põleti ostmiseks eraldas valitsus põllumajanduse reservfondist 227 500 eurot, selle lõplik hind oli 239 000 eurot, millele lisandus 10 000 eurot paigaldamiskuludeks.
Kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hüvitatakse vastavalt seadusele taudikoldes hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus. Taudipunktide ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja 10 kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Kõik tsoonidesse jäävad seafarmid kontrollitakse VTA poolt üle ning võetakse proovid sigade Aafrika katkule.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus - kuni 100 protsenti loomadest.
Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides, näiteks Lätis, Leedus ja Poolas, nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Seakatk avastati neist paigust: