Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Avalik pöördumine: pagulasprobleemi peab lahendama Aafrika Liit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Pagulased.
Pagulased. Foto: SCANPIX

Kümme Eesti õppejõudu, ühiskonnategelast ja ettevõtjat saatsid valitsusele ja riigikogule avaliku pöördumise, milles märkisid, et Aafrika pagulasprobleemi peab lahendama Aafrika Liit ning Eesti juhtide ülesanne peaks olema selle seisukoha selgitamine rahvusvahelisel tasandil.

Pöördumisele on alla kirjutanud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, pedagoog  Urmas Heinaste, antropoloog  Jako Kull, rahvamees  Emil Rutiku, infotehnoloog Tarmo Kaldma,  publitsist Georg  Kirsberg ning ettevõtjad  Alger Tammiste, Tõnu Teeveer, Mati Väärtnõu ja Viktoria Lukats.

Postimees avaldab pöördumise teksti täismahus:

Tunneme sügavat muret Euroopa lõunapiiri lähedal, naabermandritel Aafrikas ja Lähis-Idas, puhkenud terrorismi, sõjategevuse ja inimkaubanduse pärast, mis ebaadekvaatse immigratsioonipoliitika tõttu on viinud rahvastiku enneolematule põhjasuunalisele invasioonile. Euroopa Liidus on juba mitmed pika ajaloo ja kõrgeltarenenud kultuuridega riigid võõramaalaste sisserändamisest tõsiselt kannatada saanud ning varasem liigoptimistlik ja ülitolerantne «multikulti»-ideoloogia on tunnistatud läbikukkunuks. Eri riikide ja kultuuride  mõõdukas läbikäimine ja  mitmekesisus on ühiskonna arenemiseks soodne, aga väljakujunenud etnilise struktuuri ja elulaadi segipaiskamine on kogu inimtsivilisatsioonile, eriti aga väikestele rahvusriikidele, hukatuslik. Nii nagu hoitakse elurikkust ehk biodiversiteeti, on vaja kaitsta ka inimkooslusi ülemäärase segunemise ja väljasure(ta)mise eest!

ÜRO ja Euroopa Liit (EL ehk EU) ei ole kuigivõrd suutnud ohjata vohama hakanud korralagedust ja pidurdada illegaalsete «abistajate» tegevust tuhandete inimeste stiihilisel väljarändamisel neile võõrastesse kohtadesse, koguni võõrale mandrile. Olukord on muutunud lausa absurdseks: millegipärast peetakse  pagulaskriisi lahenduseks kümnete ja sadade tuhandete lõunamaalaste üleminekut hiiglaslikult Aafrika mandrilt ja Lähis-Idast kümme korda väiksemale põhjamandrile. Ja seda olukorras, kus «tillukeses» Euroopas valitsevad lõunast tulejatele klimaatiliselt ebasobivad tingimused ja elanikkondade vahel on väga suured kultuurilised, usulised, rassilised ja geneetilised erinevused!

Millegipärast ei ole nähtavasti isegi kõne alla tulnud «aabitsatõde»: pagulasprobleemi lahendust tuleb otsida ja leida eelkõige põgenike kodumandritel, näiteks Mustal mandril, kus tumedanahalised inimesed on juba nahapigmendi poolest miljoneid aastaid elama kohastunud. Sellel mandril on 2001. aastal  loodud Aafrika Liit (AL ehk AU), kuhu on koondunud 54 riiki. Mainitud liidu eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus. AL põhimõteteks on sätestatud riikide suveräänsus, solidaarsus, koostöö ja vastutus sõja ja näljahäda vastu võitlemise eest. AL peakorter paikneb Etioopia pealinnas Addis Abebas ja tähtsaimateks võimuorganiteks on AL Assamblee ja Panaafrika Parlament.  AL eesistuja on alates 30. jaanuarist 2015  Zimbabwe president  Robert Mugabe. Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures on  Paul Teesalu, kes asus ametisse 22. aprillil 2013.

Aafrika on klimaatiliselt soodne ja loodusvarade poolest rikas hiigelmanner. Nii eetika ja turvalisuse tõttu kui ka majandust, kultuuri, religiooni ja rahvuslikku eripära arvestades, on lubamatu mahitada Musta mandri elanikkonna massilist väljarännet kodumandrilt. AL peab ise oma raskustega hakkama saama (selleks see liit ju loodigi!) ja hakkamasaamine on sellele ühendusele lausa aukohuseks!  Mõistame, et meie suurel naabermandril on ajaloolistel ja muudel põhjustel toimetulekuga raskusi, aga Eesti ja teised EL liikmesriigid saavad abistada sobival viisil – mitte võõraste enda juurde võtmisega, vaid neile kodukohas või selle naabruses ÜRO, EL, Punase Risti ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel abi andmisega. See on tulutoov mõlemale poolele – abistajaile palju odavam ja abistatavad, omakorda, saavad kodukohaks riigid, mis Aafrikast ja Lähis-Idast kultuuriliselt, usuliselt ja geneetiliselt lähedasi elanikke abirahade ja külalisspetsialistide toel meeleldi vastu võtavad.

Lugupeetud Eestimaa juhtkond! Palume selgitada EL ja AL valitsustele, et elanike massiline väljaviimine Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse on lubamatu ja mõlemale poolele kahjulik tegevus ning soovitage/nõudke pagulasprobleemi lahendamist ainuõigel –  kodumandrite tasandil!

Tagasi üles