Eesti eelkooliealine loeb Soome eakaaslasest paremini

Aabits Foto: Repro

Äsjasest Eesti-Soome ühisuuringust selgub, et Eestis esimesse klassi astuv laps oskab oma Soome eakaaslasest paremini lugeda, kuid pikas perspektiivis lugemisoskuse omandamise aeg kellelegi suuri eeliseid ei anna.

Uuringu käigus selgitati välja eelkooliealiste Eesti ja Soome laste lugemisoskus ning mõõdeti selle arengut pärast pärast esimese õppeaasta lõppu. Võrdluse kohaselt oskab 39 protsenti Soomes esimesse klassi astujatest juba küllaltki hästi lugeda, samas kui Eestis loevad väga hästi 46 protsenti koolieelikutest. Soome paistab silma ka suure lugemisoskuseta laste arvu poolest – ligi viiendik sealseid esimese klassi õpilasi ei osanud septembri alguses üldse lugeda. Eestis on samas vanuses mittelugejaid aga alla 1 protsendi.

Kokkuvõtvalt leitakse uuringus, et Eesti lapsed loevad kooli alguses oluliselt kiiremini ning teevad seejuures vähem vigu, kuid tasemed ühtlustuvad esimese seitsme kooliskäidud kuu jooksul.

Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika professori Marika Veissoni hinnangul väheneb lõhe seetõttu, et Soomes on õpe intensiivsem. «Soomlased teevad esimeses klassis lastega rohkem tööd,» ütles Veisson.

Ühisuuringu üks autoritest Piret Soodla leiab, et põhjanaabrite võimekus kiiremini lugema õppida võib tuleneda sellest, et soome keel on mõnevõrra lihtsam ning süsteem paindlikum. «Soome keele ortograafia on suhteliselt läbipaistev ja võimaldab kiiresti lugema õppida,» tõi ta välja. «Lisaks on seal lugema õpetamise korraldus teistsugune ning vajadusel antakse ka eriabi,» lisas Soodla.

Veisson lisab, et tegelikkuses puutuvad ka Soome koolieelikud enne kooli lugemisõppega kokku. «Soomlastel algab üks aasta enne kooli nö eelõpe,» selgitas ta. «Põhjanaabrid keskenduvad eelkoolipedagoogikale, samal ajal kui meil tegeldakse selle kõigega juba alates hetkest, mil lapsed tulevad sõime. Meil on kogu õpe venitatud lihtsalt pikema perioodi peale,» võrdles ta Soome ja Eesti süsteemide intensiivsust, põhjendades sellega ka tasemeerinevusi ning soomlaste lugemisoskuse kiiret arengut just koolieas.

Lisaks selgub riikidevahelisest võrdlusest, et varasem lugemaõppimine tulevase elu tarbeks eeliseid ei anna. Seda näitab fakt, et kuigi Eesti laps omandab lugemisoskuse juba varakult enne esimest klassi, jäävad siinsed 15-aastased noored hiljem lugema õppinud Soome eakaaslastele funktsionaalses lugemisoskuses alla.

Sellest hoolimata on nii Eesti kui Soome noored funktsionaalse lugemisoskuse poolest maailma tippude hulgas ning Veissoni hinnangul praegune Eesti haridussüsteem toimib. Tema sõnul tulebki laps lugemise juurde suunata võimalikult varakult. «Seda nimetatakse varajaseks sekkumiseks, ma olen kindel, et mida varem alustada, seda parem,» rääkis ta.

Ka Soodla leiab, et lugemise eeloskuste arendamisega tuleks alustada varakult ning lisab, et Eestis pole kehtiva süsteemi raames võimalik lugemise õpetamist nii hilisesse faasi kui esimene klass, jätta. «Praegu Eestis kehtivat süsteemi on väga raske muuta – meie õpetajate ettevalmistus on teine, õppematerjalid ja õppekavad on teistsugused ning koolides rakendatav individuaalse abistamise süsteem pole selleks valmis. Muutused eeldaksid põhjalikku analüüsi ja ressursse,» selgitas ta.

Soodla lisab, et laste lugemaõppimise eeldused ja oskused on erinevad ja vastavalt sellele peaks olema korraldatud ka õpetamine koolis. «Kuigi meie lapsed on soome lastest keskmiselt paremad lugejad, vajavad paljud siiski lugemise ladususe arendamisel veel aega ja õpetajate tuge,» märkis uuringu autor.

Veisson rõhutab aga, et laste lugema õpetamine ei tohi olla sunniviisiline. «Lapsel peab huvi olema ning vanem võiks olla selle tekitajaks, samuti on siin oma roll ka lasteaedadel,» ütles ta.

«Juba sõimeealistele loetakse raamatuid ja see tekitab neis lugemise vastu huvi,» selgitas Veisson. «Tuleb alustada varakult lastele ettelugemise ja jutustamisega. See kõik võiks käia läbi mänguliste olukordade ja tegevuste. Minu isiklik kogemus oma lapselastega ütleb, et tuleb nendega koos lugeda, Eestis on väga palju häid lasteraamatuid,» kirjeldab ta laste suunamise võimalusi.