Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Hinnatõus läks esialgu koolilõunast mööda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Söögitädide soovitus Jüri gümnaasiumi sööklas.
Söögitädide soovitus Jüri gümnaasiumi sööklas. Foto: Raigo Pajula

Viimastel kuudel kõne all olnud piimatoodete ja kuivainete hinna tõus pole koolijuhtide sõnul veel õpilaste lõunasööki kallimaks muutnud. Koolid peavad aga senisest rohkem arvutama ja nuputama, kuidas sama rahasummaga toime tulla.



«Kui leib läheb ikka kaks krooni kallimaks, siis lõpuks on seda muidugi tunda,» rääkis Harjumaal asuva Kolga keskkooli majandusjuhataja Krista Kukk.

Ta lisas, et selle kuu lõpus teeb kool arvutused, kas lõunat saab praeguse rahasummaga edasi pakkuda. «Ehk taotleme millalgi vallast raha juurde,» ütles Kukk.

Kolga keskkool toitlustab ennast ise ja valmistab iga päev keskmiselt 160 lõunasöögiportsu. See tähendab, et kui enamik pealinnakoole on toitlustusteenuse tellinud, siis Kolga koolis vaaritavad lastele sööki oma kokad.

Põhikooli lastele on koolitoit  tasuta, sest riik maksab nendele iga lõuna eest 11 krooni ja 73 senti. Selle rahaga koolid aga tihtipeale välja ei tule ning lisakulud katab omavalitsus. Kuke sõnul maksab Kolga koolis lõuna üheksa krooni. «Sellele aga tuleb veel juurde lisada kokkade palgad, elekter ja muud sellised kulud,» selgitas ta.

Hinnatõusu juures aga muudab Kuke sõnul olukorra keerulisemaks see, et sotsiaalministeerium on kehtestanud väga ranged koolilõuna reeglid – mida ja kui palju peab õpilane nädalas sööma. «Korra nädalas peab ju kala pakkuma, aga kala on kallis,» rääkis Kukk. Ta ütles, et nemad on koolis äraootaval seisukohal, mida oktoobrikuu inventuur ja arvutused kuu lõpus näitavad.

Hinnatõusu on mõningal määral tundnud Tallinna inglise kolledži koolilõunate toitlustaja Neitsitorni Kohvik ASi juhataja Marika Rei. «Kõige rohkem annab tunda siiski piimatoodete hinna tõus,» nentis ta.

Rei rääkis, et tahaks ikka lastele pakkuda kohupiimakreemi ja muid piimatooteid, aga eks neid saab siis kompenseerida lisanditega puuviljade või köögiviljade näol. Tema sõnul võib alati  nuriseda, et raha ei jagu ja oleks rohkem vaja, kuid üldjoontes saab ettenähtud summaga hakkama ning lapsed on toiduga rahul.

Tallinnas on toitlustusteenuste pakkujate lõunaportsu hind koolides 18 krooni. Sellest ümardatult 12 krooni tuleb riigilt ja kuus krooni Tallinna linnalt. «Ja kui mõelda, siis 18 krooni lõuna pealt polegi vähe,» ütles Rei.

Praegu laialt propageeritavat mahetoitu selle raha eest lastele siiski pakkuda ei saa. «Hinnad tõusevad nagunii ja ka meie oleme viimasel ajal oma toorained üle vaadanud,» rääkis juhataja. Ta selgitas, et kui varem ostsid nad näiteks kooritud kartulit, siis nüüd koorega. «Ka puuviljadega on nii, et käime neid ise valimas,» ütles Rei.

Tallinna külje all asuv Jüri gümnaasium kaalus paar aastat tagasi koolisöökla väljaüürimist ja toitlustusfirma tellimist, kuid jäi siiski oma kokkade ja toidu juurde. «Meie tuleme praegu ilusti riigi antud summaga välja,» ütles gümnaasiumi direktor Maria Tiro.

Koolilõuna hinnaks on 12 krooni portsjon. See tähendab, et 27 senti maksab vald küll iga lõunasöögi pealt juurde, kuid see ei ole üle jõu käiv summa. Peale selle maksab omavalitsus kinni ka elektri, söökla töötajate palgad ja gümnaasiumiõpilaste lõunasöögi. «Lapsed on väga rahul,» ütles Tiro.

Seda tõestasid Jüri koolis eile ka õpilaste hea isu ning tühjad supitaldrikud.

Jüri gümnaasiumi 9. klassi õpilane Raiko Gutmann ütles, et talle koolitoidud meeldivad. «Täna (eile – toim) oli supipäev, aga rohkem meeldivad praepäevad,» rääkis ta. Küsimusele, kas ta palub ka emal mõnikord sama toitu valmistada, mis koolis pakuti, vastas noormees, et seda palub ta emalt pidevalt.

Eile oli Jüri gümnaasiumis söögiks seljanka, piim või jogurt, porgandiviilud ja magustoiduks puuviljatarretis vahukoorega. «Selle lõunasöögi hind, ma arvan, on umbes on 25 krooni,» pakkus 9. klassi õpilane Greete Oja. Tegelikult sai ta selle portsu aga 12 krooniga.

Nn solki ei pidavat Jüri koolis direktori sõnul tekkima, sest õpilased tõstavad endale toitu ise nii palju, kui soovivad.

Haridusministeeriumi avalike suhete juhi Asso Ladva sõnul on ka järgmise aasta eelarvesse planeeritud, et riik maksab põhikooliõpilaste lõuna eest 11 krooni ja 73 senti, lisaks nende õpilaste eest, kes lähevad pärast 9. klassi õppima kutsekooli.

Samuti saavad algklassiõpilased põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti projekti raames puuvilju, tasuta piima aga kõik õpilased.

Ranged nõuded

Sotsiaalministeeriumi nõuded koolitoidule alates 1.09.2008

•    Puuviljad peaksid olema menüüs vähemalt kolmel ja liha või linnuliha vähemalt kahel päeval nädalas.

•    Viinereid, keeduvorsti ja sardelle või neist valmistatud kastmeid ei soovitata pakkuda rohkem kui kord kuus, sest need toiduained sisaldavad palju peitrasva ja lisa­aineid.

•    Vältida tuleb värvaineid ja liigset suhkrut sisaldavaid jooke, lisa­ainetega rikastatud toite ja põhitoidu valmistamiseks konserve, näiteks purgisuppe, liha- või kalakonserve.

•    Koolilõunaga pakutav toit peab katma lapse ööpäevasest toiduenergia ja toitainete vajadusest 30–35 protsenti.
Allikas: PM

Tagasi üles