SDE liikmed tahavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 400 euroni

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu. Foto: Kristjan Teedema

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmed on teinud koalitsioonilepingu muutmiseks rea ettepanekuid, mille hulgas on ka ettepanek tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks 400 euroni.

«Koalitsioonilepingu avamise eesmärk on uuendada seda oluliste ja põhimõtteliste muudatustega,» ütles reedel BNSile SDE pressiesindaja Silver Meikar. «Küsisime ettepanekuid SDE piirkondadest ning arutame neid esmaspäeval toimuval juhatuse koosolekul.»

Meikar lisas, et ettepanekuid on palju ja samuti on nende mõju ühiskonna arengule erinev. «Mulle meeldis väga Tartus tehtud ettepanek, mille kohaselt ei peaks riik Eestis õppinud kolmandate riikide noori pärast kõrghariduse saamist siit ära ajama, vaid selgelt soodustama nende Eestisse tööle jäämist,» sõnas ta.

Teiste ettepanekute seas on SDE liikmed teinud ettepaneku tõsta tulumaksuvaba miinimumi näiteks 400 euroni, põhjendusega, et riik ei tohi võtta tulumaksu neilt, kes elavad alla elatusraha miinimumi ja peab võimaldama väärikat elu ka väheteenivatele inimestele.

Ettepaneku kohaselt oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine näiteks 400 euroni kuus ka sisuline tööjõukulude vähendamine, «mitte mingi sotsiaalmaksuprotsendikesega mängimine». See tähendaks, et täna kehtiv miinimumpalk oleks maksuvaba. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise katteallikana näevad ettepaneku tegijad alkoholiaktsiisi kiirendatud tõstmist ja tulumaksu üldise protsendi tõusu.

Veel on tehtud ettepanek tagada Eesti kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba, sest «meil on vaja haritud töökäsi, aga riigi poliitika on siiani olnud, et siin kõrghariduse omandanud välismaalased mingu siit minema». Ettepaneku kohaselt tuleks nii seadust kui ka suhtumist muuta. Välismaalaste seaduses tuleb ettepaneku kohaselt sätestada, et siin kõrgkooli lõpetanud noortel kolmandatest riikidest on võimalus asuda Eestis tööle ning kaotada nõue, et tema palk peab olema minimaalselt 1,2 keskmist. «Riik peaks Eestis edukalt õppinud välismaalastele selgelt ütlema, et nende siin tööle asumine on meie soov,» seisab ettepanekus.

Ettepanek on tehtud ka ääremaastumise vähendamiseks ning tõhusama regionaalpoliitika ja maaelu edendamiseks ja selle kohaselt peaks hulk riigiameteid ja inspektsioonide kolima Tallinnast teistesse linnadesse. Ettepaneku tegija märkis, et linna, kuhu mingi riigiamet või inspektsioon koliks, tekib kümneid keskmise või kõrgema palgaga töökohti. «Kindlasti kolivad mitmed ametnikud sinna koos peredega, mis tähendab, et omavalitsusetulubaas suureneb ning kohalik kool ja lasteaed  saab vajalikku täiendust,» kirjutas ettepaneku autor.

Riigil tekib ettepaneku tegija sõnul selle muudatusega ka rahaline tulu, sest mitmed riigiametid ja inspektsioonid asuvad täna kallitel pindadel Tallinna kesklinnas. «Veelgi tähtsam on aga regionaalne ja julgeolekupoliitiline kasu. Kõikjal Eestis peavad elanikud tunnetama riigi kohalolu ning riigi huvides on omada informatsiooni eri piirkondades toimuva kohta. Miks ei võiks näiteks maa-amet asuda Valgas, keskkonnaamet Põlvas, keeleinspektsioon Narvas ja terviseamet Haapsalus?» kirjutas ettepaneku autor.  

Veel panevad SDE liikmed ette luua võimalus 3000 riigiametniku töötamiseks kaugtööl, sest see leevendaks probleemi, kus haritud inimesed on sunnitud nende kvalifikatsioonile vastavate töökohtade puudumise tõttu maapiirkondadest lahkuma. «Kaugtööd võimaldava ametikoha vabanemisel kuulutatakse uus konkurss välja võimalusega teha tööd kaugtööna. Üleminek toimub järk- järgult. Kohalikel omavalitsustel on täna valmisolek tööruumide pakkumiseks olemas, samuti külaseltsid ja isegi maavalitsustes leidub vaba pinda tööruumide pakkumiseks,» selgitas ettepaneku autor.

Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku tagada igale perele mõistliku hinnaga elekter ja kiire internet ning see, et maapiirkondades oleksid korralikud teed, sest vastasel korral ei teki töökohti ja inimesed kolivad maalt ära. «Jätkuvalt on maapiirkondades probleemiks elektrivõrguga liitumise kõrged tasud ja liinide rajamise tööde aeglus. Lairibaühendus on loodud, aga riik ei tegele sealt ühenduse viimisega maakodudesse. Teed on üleüldine probleem maapiirkondades ja ühistranspordi korraldus on puudulik,» selgitas autor.

Ka demokraatia tõhustamist tuleks SDE liikmete hinnangul koalitsioonilepingus meeles pidada, näiteks kehtestada erakonna reklaamikulude ülempiiriks 500 000 eurot kalendriaastas.

«Praegu on koalitsioonilepingus sees, et analüüsitakse valimisreklaami kulude ülempiiri. Samas on tegevuskavas täpsustatud, et valitsus ise selle nimel midagi ei tee. Koalitsioonileppes ja tegevuskavas saaks panna justiitsministeeriumile ülesande välja töötada ühe aasta jooksul vastav seadusandlus. Siis väheneks raha mõju poliitikale juba järgmistel valimistel 2017. aastal,» kirjutas ettepaneku autor.

SDE liikmed soovivad ka üleriigilised valimisnimekirjad avatuks muuta. «Üleriigilise nimekirja kandidaadid tuleks reastada vastavalt nende kogutud häälte arvu suhtele ringkonna lihtkvooti. Kui häälte arvu suhe ringkonna lihtkvooti on võrdne, saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. See tagab, et valituks osutuksid ikkagi need kandidaadid, kellel on rahva seas toetus,» seisab ettepanekus.

Silver Meikar toonitas, et tegemist on väikese valikuga SDE piirkonnaorganisatsioonidest laekunud ettepanekutest mida juhatus esmaspäeval alles arutama hakkab. «See, milliste koalitsioonileppe uuendamise ettepanekud me Reformierakonnale ja IRL-ile teeme, selgub juhatuse koosolekul,» lisas ta.