Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Riik hakkab maksma elatisabi 100 eurot kuus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Nele-Mai Olup
Copy
Lapsed.
Lapsed. Foto: SCANPIX

Kui üks vanematest ei täida oma kohustust nelja kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, hakkab riik alates 2017. aastast maksma lapsele 100 eurot kuus ning makstud summa nõutakse elatisvõlglaselt tagasi, teatas sotsiaalministeerium.

«Mul on väga hea meel, et valitsus kiitis täna heaks üle kümne aasta teemaks olnud elatisabifondi põhimõtte. Olukorras, kus iga neljas laps elab üksikvanemaga perekonnas ning neist omakorda iga neljas laps ei saa hetkel elatisabi ühelt vanemalt kätte, on tänane valitsuse otsus ülimalt tähtis,» lausus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Minister Tsahkna sõnul ei ole aktsepteeritav olukord, kus lapsed kannatavad puuduses põhjusel, et üks vanematest hoiab vastutusest eemale.

«Loodan väga, et neid, kes oma kohustust ei täida, panevad edaspidi mõtlema ka karmimad abinõud, mida saame antud seaduse raames rakendada,» lisas Tsahkna.

Elatisabiskeemi eesmärgiks on lahuselavate vanematega laste toimetuleku tagamine. Skeemi toetavad elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele rakenduvad jõulised riiklikud sunnimeetmed ning täitemenetluse tõhustamine.

Teisalt tuleb aga perekonnaõiguslike vaidluste ennetamiseks toetada perelepitusteenust ning jätkata positiivse vanemluse edendamist.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega ühe vanemaga perekondi ligikaudu 42 000 ja ühe vanemaga leibkonnas kasvas iga neljas laps ehk 55 665 last.

Tänase seisuga on Eestis selliseid lapsi, kes kasvavad ühe vanemaga peres ning ei saa teiselt vanemalt kohtu poolt välja mõistetud elatist, kokku 12 502.

Elatisvõlgnikke oli 2014. aasta seisuga Eestis 9150. 

Statistikaameti 2013. aasta andmete kohaselt elas ühe täiskasvanuga leibkondadest absoluutses vaesuses 23,4%. Lisaks vaesust kogevate üksikvanemaga perede suurele osakaalule on ühe vanemaga perede vaesus tihti sügav, mille peamiseks põhjustajaks on asjaolu, et kõik pere väljaminekud tuleb katta ühe sissetuleku arvelt.

Tagasi üles