Fiktiivabielud immigrantidega hullutavad Eesti naisi

Foto: SCANPIX.

ETV saade «Pealtnägija» paljastas, kuidas petised meelitavad eestlannasid seitsme mäe ja mere taha lubadustega suurest rahast või suurest armastusest, kuid tulemuseks on kibedad pisarad ja probleemid.

«Pealtnägija» uuris üht paljudest fiktiivpulma paradiisidest - Küprost, kus Eestist pärit neiud sõlmivad raha eest või pettusega abielu immigrandiga, kelle tõeline eesmärk on saada elamisluba Euroopas, vahendas ERR Uudised.

Kuigi Küpros kuulub Euroopa Liitu, pole riik Schengeni viisaruumis, mis tähendab, et immigrant ei saa sealt vabalt edasi Lääne-Euroopasse ning lihtsaim moodus end legaliseerida ja edasi liikuda on abielu euroliidu kodanikuga.

MTÜ Eluliin psühholoog ja kriisinõustaja Eda Möldri sõnul on petised avastanud ühe väikse vaese Eesti, kus on kenad noored naised, kes on piisavalt naiivsed.

«Kes ei ole maailma veel näinud, kes mõtlevad, et võib-olla Eestis on kõik nii halvasti, aga seal kuskil mujal on kõik palju paremini,» nentis MTÜ Living for Tomorrow kriisinõustaja Sirle Blumberg.

«Aga igal juhul on tegemist väga räige pettusega ja inimene, kes selle ohvriks langeb, kannatab,» märkis Mölder.

Inimkaubanduse ohvritega tegelevate psühholoogide ja konsulaarametnike sõnul on viimastel aastatel Küprosele sõitnud kümneid eesti naisi.

«On neid, kes loodavadki tõmmunahalise printsiga alustada uut ja helget elu kuskil lõunamaal. Aga on juhtumeid, kus alguses meelitatakse inimene sinna tööpakkumisega ja reeglina ostetakse talle ainult üheotsapilet ning hiljem selgub, et töökohta ei leita, kuid kulutusi on juba tehtud ja siis pakutakse võimalust abielluda,» ütles välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Sven Tölp.

Möldri sõnul võib kohapeal selguda ka, et enne tööle saamist tuleb abielluda immigrandiga, kelle kultuuritaust on absoluutselt erinev meie ettekujutusele vastavast. «Tegelikult tähendab see väga selget pettust - tööpakkumist kui sellist üldse ei eksisteeri, vaid kõik on pettus, millega saadi noor neiu Eestist välja, et legaliseerida seal läbi abielu mõni immigrant,» kinnitas Mölder.

Tölpi sõnul ei tea keegi, kui palju eestlannade abielusid täpselt Küprosel sõlmitud on, sest ametlik statistika puudub. «Netifoorumites surfates võib aga leida näiteks nigeeria meeste sõpruskonna, kel kõigil on balti päritolu naised,» tõdes Tölp.

«Müüakse illusioone, müüakse unistusi. Ma arvan, et ei tasu imestada, et Eesti inimesed on läinud igasuguste huvitavate välismaalt tulnud asjade õnge: püramiidskeemid, loteriid, Nigeeria kirjad ja igasugused investeerimisskeemid, võrkturundus jne. See kõik on väga hea müügitehnika,» märkis Mölder.

«Pealtnägija» leidis ka ühe noore eestlannast vahendaja Kelly (nimi muudetud), kes üritas oma osalust kahtlases tegevuses igati eitada ning kelle nime jätsid saatetegijad vaid halastusest enda teada.

Neiu väitel tekkis tal ja tema õel kontakt Küprosel elava Yooni-nimelise mehega, kelle kunded olid omakorda immigrantidest mehed, kes maksid pruudi eest 2000 eurot, millest pool ehk üle 15 000 krooni lubati neidudele vahendamise eest.

Kelly kinnitusel nad raha siiski ei saanud, ehkki saatsid Küprosele mitmeid tüdrukuid. Kelly ei avalda vahendatud neidude hulka, kuid väidab, et kõik on terved ja õnnelikud.

«Pealtnägijale» teadaolevalt on see aga vale, sest kaks Kelly poolt Küprosele saadetud neiut lõid suve algul põnnama ning tahtsid abielutehingust loobuda.

«See moslem maksab lennupileti, mis on küllaltki kallis ja siis, kui kohapeal selgub, et see neiu abielluda ei taha, siis ilmselt on pahandus päris suur ja nüüd oleneb selle moslemi iseloomust, mis on tagajärg: kas võib peksa saada, kas vägistatakse, sunnitakse samas voodis magama, hoitakse kinni,» nentis Mölder.

Eestis on kaks mittetulundusühingut, mis annavad kriisiabi inimkaubanduse ohvritele. Mõlemad ühingud püüdsid Küprosel lõksus tüdrukuid aidata ning ajasid asju nii Eesti välisministeeriumi kui Küprose kohalike ametnikega.

«Neilt oli passid ära võetud, neid on kõikidel kordadel ka lukustatud ukse taha. Ühel korral me teame, et oli ka kasutatud sellist kergemat füüsilist vägivalda,» tõdes Blumberg.

Tüdrukud, kes elavad praegu turvaliselt ühe Küprose eestlanna juures, kinnitasid lugu «Pealtnägijale», kuid intervjuust keeldusid.

Diplomaadid rõhutavad, et olgu soov suve pikendada või tööd leida, siis selle nimel võltsabielu sõlmimine on väga halb idee. Fiktiivabielu määritakse pähe tihti väitega, et lahutada võib juba pärast kuut kuud ja keegi ei saa seda Eestis teada, kuid see pole tõsi.

Mugavusabielud on levinud ka teistes maades ja arvud on kohati jahmatavad. Näiteks Iiri siseministeerium andis «Pealtnägijale» andmed, et mullu taotles seal elamisluba 47 värsket pakistani-eesti abielupaari ja kokku sõlmiti Iirimaal eestlannade osalusel üle 60 abielu, mille alusel asus immigrant kohe elamisluba taotlema.