Mis on El Niño?

El Niño ohvriks sattunud järv Nicaraguas. Foto: Reuters/ScanPix

El Niño – hispaania keeles vastsündinud Jeesusele viitav «poisike» – on ilmastikunähtus, mis toob kaasa Vaikse ookeani idaosa pindmise kihi soojenemise. El Niño tekib keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4–7 aasta järel). Nähtusega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Lõuna-Ameerika läänerannikul ja põuad Austraalias ning Lõuna- ja Kagu-Aasias. 

Anomaaliat põhjustab tuulte püsiv suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning pöörduvad ekvaatorile lähenedes avaookeanile (läände). Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse, külm ning toitaineterikas vesi liigub ookeanisügavustest ülespoole, muutes Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks.

El Niño puhul on veemasside liikumine piki Lõuna-Ameerika rannikut vastupidine. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mistõttu kalad surevad ja kliima muutub globaalsel tasandil. Võimsamat laadi El Niño puhul kaasnevad ka suured tormid ja üleujutused.