Üle väeosa aia hüppamine või linnast tagasi tulemata jätmine on õhutõrjepataljoni patareiülema kapten Taavi Taluniku sõnul viimaste aastate jooksul nii haruldaseks muutunud, et sellist juhtumit annab otsida.
Ajateenijad on unustanud eelkäijate kombe hüppes käia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pole enam seda, et vend on kaks aastat kadunud ja siis ohvitserid imestavad, et kuidas küll politsei teda üles ei leia,» lausus Talunik. «Tõenäoliselt saavad ajateenijad ajateenistuse mõttest paremini aru.»
Esmaspäeval saabus Tapale üks buss teise järel ja tõi linna serval asuva põllu peale püsti pandud uude kaitseväe linnakusse sadu noori mehi, kes alustasid kaheksa kuud kestvat ajateenistust.
Ehmatus, segadus ja peataolek paistis noormeeste silmist, kes veel ei teadnud, kuidas istuda, astuda ja rääkida. Ent ajateenistus, mida nad läbima hakkavad, on praegu paljuski teistsugune kui 1990. aastatel. 2000. aastast on ajateenistus kohustuslik ka üliõpilastele, mis on märgatavalt tõstnud ajateenijate keskmist haridustaset.
Õhutõrjekooli kursuseülem leitnant Kaimo Jürnas lausus, et kui ta 1998. aastal aega teenima läks, polnud osa mehi isegi seitset klassi lõpetanud. Praegu aga pole ta põhikooli lõputunnistuseta mehi enam näinud.
Talunik lisas, et ka kaitseväes on mõtlemine on muutunud. «1999. aastal võis ohvitseride seas kohata suhtumist, et ajateenija ei pea mõtlema. Praegu ei taha aga mina oma patareis näha ühtegi meest, kes ei mõtle,» lausus ta.
Hädas mürgitaimedega
Talunik kiitis kaitseressursside ametit, kes teeb kutsealuste seas korraliku valiku ja enamasti saadab aega teenima vaid selleks sobivad inimesed.
Samas toob aeg ka natuke teistsuguseid muutusi. Suvel pöördus Postimehe toimetusse üks murelik ema, kes teatas, et ajateenijad ei tundnud ära karuputke.
Noored mehed kasutasid selle mürgise taime lehti päikesevarjuna, pühkisid sellega isegi nägu ja said kõrvetada. Ema oli ohvitseride peale pahane, et nood polnud ajateenijaid karuputke eest hoiatanud.
Talunik ütles, et enne metsalaagrit tehakse instruktaaž, milles hoiatatakse näiteks ohtlikumate marjade eest. Lisaks õpetatakse, mida teha rästikut nähes, ja selgitatakse, et väikese armsa karupoja läheduses on enamasti ka suur ja kuri karuema.
Ajateenijaid on väga erinevaid: mõned oskavad metsas kõike teha, kuid Taluniku sõnul kuuleb ta järjest enam kommentaare, et mõnele ongi metsalaager esimene kord metsas magada.
Elutingimused on praegu tunduvalt paremad kui kümmekonna aasta eest. Nõukogudeaegsete kasarmute asemel elab suurem osa ajateenijaid praegu uutes kasarmutes, kuigi mõnes Tallinna väeosas oodatakse endiselt Nõukogude armeelt päritud hoonetest väljakolimist.
Praegu on ajateenijatel näiteks oma pesu pesemiseks pesumasinad, varem tähendas pesupesemine enamasti ikkagi riidekraami kraanikausis nühkimist, kui just ei õnnestunud linnaloaga kodus käies pesu seal ära pesta.
Taluniku sõnul tuli vanasti sügisel kasarmutes aknad kindlasti kinni kleepida, et tuul sisse ei puhuks. Laelambid vilkusid, mis prillidega mehi nagu tema kõvasti häiris.
Jürnas lisas, et kõige suuremaks olmealaseks erinevuseks kümne aasta taguse ja praeguse aja vahel on, et tollal olid vähemalt Kuperjanovi pataljonis WCs pottide asemel nn jalajäljed (st kükitada tuli augu peal – toim), mida tänapäeval enam kusagil pole. Pesemisvõimalusi oli vähem ja sooja vett jätkus tihti vaid esimestele pesijatele.
Füüsis vajab järeleaitamist
Ajateenijad saavad praegusel ajal ka palju enam laskmist harjutada. Taluniku sõnul said temaga sama aastakäigu reamehed kogu teenistuse jooksul tulistada 13 padrunit, sellal kui praegu saavad ajateenijad juba esimese kolme kuu jooksul lasta 148 padrunit.
Samas on ajateenistusse saabunute tervis ja füüsiline vorm muutunud aastate jooksul järjest kehvemaks.
Esimese kolme kuu jooksul tuleb panna ajateenijad koos töötama, mis tähendab nõrgemate järeleaitamist ja lähtumist nende võimetest. See omakorda tähendab Taluniku sõnul, et näiteks tugevama tasemega sportlaste füüsiline vorm võib ajateenistuses isegi kehveneda.
«Väga raske on neil, kes enne vaid hiirt klikkisid,» lisas Jürnas. Ka nende hulk kipub mõlema ohvitseri hinnangul pigem kasvama.