Noored loodavad meditsiini ja majandust õppides kindlale tulevikule

Üliõpilane. Foto: Andres Ehrenpreis

Populaarseimate erialade tabelit analüüsides ilmnes, et kõrgkooli pürgijad lähtuvad eriala valikul eelkõige mõistuse häälest, vaadates tulevikku ja mõeldes ette, mis saab neist pärast kõrgkooli lõppu.

Tartu Ülikooli arstiteaduse eriala kasuks otsustas kuldmedaliga keskkooli lõpetanud Raul eelkõige seepärast, et noormehe hinnangul tagab see kindla töökoha.

«Paljude teiste erialadega on nii, et õppida võib olla küll tore, aga pärast lõpetamist pole haridusega midagi peale hakata,» selgitas ta ja tunnistas, et kindlasti oleks olnud ka lihtsamaid teid, kuid temas põles siiski suur soov end proovile panna.

Ka Tartu Ülikooli vastuvõtuspetsialist Kaja Karo kinnitas, et noored hindavad arstiametit ning ei pelga rasket stuudiumi. «Kahtlemata on see üks raskemaid õppeprogramme,» tõdes ta ja lisas, et ilmselt on amet populaarne eelkõige oma prestiižsuse tõttu, sest head raha saab kergemini teenida ka arstiks õppimata.

Tartu Ülikooli arstiteaduse erialale esitati 743 avaldust, vastu võetakse 176 tulevast arsti.

Õdede puudus

«Ma kujutan ette, et arstiks õppimine võtab liiga palju aega, aga haiglas selle ala õena töötada ja inimesi aidata oleks lihtsam,» rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Kärt Ojasaar.

 «Eesti tööturule on õdesid väga vaja, aga hetkeseisuga me ei suuda kahjuks nii palju koolitada, kui riigil tarvis oleks,» lisas Ojasaar.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe erialale esitas avalduse 743 inimest, vastu võetakse 100 uut tudengit. Kuni 19. juulini oodatakse avaldusi veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli.

Kaili Djomina, kes alustab sügisel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe õppekaval kolmandat aastat, oli juba põhikooli lõpus oma erialavalikus kindel. «Puutusin siis tihedamalt kokku haigla keskkonnaga ja mäletan, et ma ei olnud väga rahul õdede tööga,» kõneles neiu. «Mõtlesin, et tahaksin patsientidele pakkuda paremat õendusabi ning olla hea, empaatiline, patsiendikeskne õde.»

«Eriala nõuab küll väga suurt pingetaluvust, aga see-eest on huvitav ja võimalusterohke,» lisas tulevane õde, kes käis hiljuti näiteks Itaalias erialasel praktikal.

Sealt saadud kogemusele tuginedes nendib ta aga, et kui Eestis õdede palka ei tõsteta, lähevad paljud head spetsialistid siit minema. «Praktikal oli vahetuse pikkus 6-7 tundi, seal mulle väga meeldis töötada, aga Eestis kestavad vahetused 12, vahel ka 24 tundi, mis on kurnav, väsitav ja ebatervislik,» kirjeldas ta. «Õdedel on siin suurem oht eksida ja see viib ka õendusabi kvaliteedi alla.»

TTÜ tagab töökoha

«Paistab, et noortele tundub ärindus olevat seotud majandusega ja majandusega on ju omakorda kõik seotud,» põhjendas Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla eriala populaarsust.

Tallinna Tehnikaülikooli ärinduse erialale esitati 567 avaldust, nõuetele vastavaid avaldusi loeti kokku 505, vastu võetakse 90 tulevast turundus-, rahandus-, ja majandusspetsialisti.

Pärast kooli lõpetamist pole ka Tallinna Tehnikaülikooli vilistlastel Anne Urbla sõnul tööpuudust karta, sest tööleidjate protsent on väga kõrge.

Huvitava faktina tõi Urbla veel välja, et erinevatel aastatel pakuvad noortele huvi erinevad erialad. «Kui mõni aeg tagasi oli noorte seas populaarne geenitehnoloogia või tööstus- ja tsiviilehituse õppimine, siis aja möödudes täheldame, et huvi enam nii aktiivne ei ole ja uued suunad tulevad peale,» kõneles ta.

Ajateenijaid nõustama

Tartu Ülikoolis esimese kursuse psühholoogiaõpinguid lõpetanud spordipoiss Kasper Keps läks psühholoogiat õppima huvist reklaami- ja spordipsühholoogia vastu. Pärast kaitseväge tärkas temas huvi militaarpsühholoogia vastu ning tänaseks on noormehe peas selles vallas juba palju plaane küpsenud.

«Tööd on võimalik leida kaitseväes, näiteks kutsesobivustestimine tegevväelastele, samuti missioonidelt minevate ja tulevate inimeste ning väeosades ajateenijatele nõustamine,» loetles ta.

Keps kinnitas, et tööturul makstakse kraadile ja kogemustele vastavat töötasu. «Rikkaks arvatavasti ei saa, aga elab ära ja saab inimesi aidata,» sõnas noormees.

Psühholoogia eriala lõpetanute keskmine palk on Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi õppekoordinaator Kädli Riitsaare sõnul üle riigi keskmise ja võib olla üsna kõrge, sõltudes ametikohast ja inimese enda tublidusest ja ettevõtlikkusest.

Tallinna Ülikooli psühholoogia erialale esitati 548 avaldust, vastu võetakse 65 tulevast psühholoogi.

Unistus oma ettevõttest

Üks aspekt, miks maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise kasuks otsustatakse, võib Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kairit Pritsi sõnul olla hilisem lai tööpõld. «Ühed saavad ökonoomika hariduse, teised juhtimishariduse.»

Ka äsja keskkooli lõpetanud Kati Palojärv nõustus, et eriala on laiahaardeline ning mitmekülgne. «Majanduse, ärinduse ja ettevõtluse põhitõed annavad mulle võimaluse leida töökoht mitmesugustes ettevõtetes või luua oma ükskõik millises valdkonnas tegutsev ettevõtte,» rääkis Maaülikooli pürgiv neiu.  

«Minu eesmärk oleks kunagi kauges tulevikus saada mõne ettevõtte juhiks või siis luua oma ettevõte Võrumaale, kust olen ka pärit, et külaelu töökohtade puuduse tõttu välja ei sureks,» rääkis Palojärv.

Eesti Maaülikooli maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialale esitati 477 avaldust, sügisest arvestatakse sel erialal 100 uue õpilasega.