/nginx/o/2015/07/09/4262629t1h29cf.jpg)
Parlamendis esindatud erakonnad arutavad sel nädalal Kreeka abipaketile rohelise tule andmist.
Simson: Keskerakond on Kreeka toetamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/01/4232919t1he2d2.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tuletas meelde, et Keskerakond oli 2011. aastal ainus parlamendis esindatud erakond, kes ei pooldanud Kreekale toetusmeetmete niivõrd suuremahulist eraldamist. Saadiku sõnul ei ole erakonna seisukohad aastatega muutunud ning Simson peab jätkuvat Kreeka uute laenude garanteerimist ja vaherahastust vääraks lahenduseks, mis tuleb Eesti inimeste heaolu arvelt, vahendas fraktsiooni pressiesindaja.
«Kreeka on viimase nelja aasta jooksul näidanud, et nende lubadused reforme ning muudatusi läbi viia ei muutu kunagi millekski enamaks kui sõnad. Lubadusi on vaja vaid järjekordse abipaketi saamiseks ning siis saab taas mõned aastad rahulikult liugu lasta. Leian, et Eesti ei peaks eraldama täiendavaid vahendeid Kreeka toetuseks,» sõnas Simson.
«2010. aastal selgitasid peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi, et raha laenamine kriisi sattunud Euroopa valitsustele ja Kreeka võlakirjade ostmine on investeering, millelt on võimalik korralikku tulu teenida. Täna näeme vaid, kuidas meil ei jätku raha oma enda majanduse elavdamiseks aga meie kohustused suurenevad. Kus on valitsuse lubatud tulu?» küsis ta.
/nginx/o/2015/07/03/4240429t1ha293.jpg)
Simson juhtis tähelepanu, et EL on küll üks tervik, mis põhineb solidaarsusel ja nõrgemate aitamisel, kuid samas ei ole mõeldav, et Eesti hakkabki endast oluliselt rikkamaid riike järjepidevalt sponsoreerima. «Kreekal on olnud aega ja ka võimalust teha tõsiseid reforme, seda aga tehtud pole. Juba on pretsedent, kus laenu tagasimakse jäeti tegemata, seega pole sellise riigi käendamine ohutu. Seetõttu ei tohi neile eraldada ka täiendavaid laene.»
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon koguneb teemat erakorraliselt arutama kolmapäeva hommikul. Fraktsiooni esimees Priit Sibul nentis, et Kreeka parlamendil on jäänud vaid mõni päev hulga seaduste vastuvõtmiseks. «See saab Kreeka parlamendile proovikivi olema,» ütles ta Postimehele.
«Kui nad need muudatused suudavad ära teha, siis on võimalik läbirääkimisi alustada, sest siis on nad näidanud vähemalt seda, et nad on valmis muutma oma seniseid arusaamisi ja tegemisi,» sõnas Sibul, lisades, et laenude vähendamist kindlasti olla ei saa.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon koguneb teemat arutama neljapäeval, vahetult enne erakorralist istungijärku. «Siin on märgiline Kreeka parlamendi enda otsus, mis peaks 15. juulil tulema,» osutas fraktsiooni esimees Andres Anvelt Kreekale esitatud küllaltki karmidele ja tõenäoliselt ebapopulaarsetele nõudmistele.
/nginx/o/2014/09/08/3332429t1h7a41.jpg)
«Eks siis ole näha, kas Kreeka parlament neelab alla selle Kreekale palju raskema kokkuleppe kui see, mis enne oli. Ja kui ta selle alla neelab, siis ma arvan, et see mäng väärib küünlaid küll.»
«Eks kindlasti on palju neid jõude, kes tahaksid, et eurotsoon hakkaks ühest otsast lagunema. Mina kindlasti nende jõudude hulka ei kuulu, ja arvan, et Euroopa igasugune lagunemine on paljudele konkurentidele idas ja mujalgi väga kasulik,» märkis SDE fraktsiooni esimees. Seetõttu on Anvelti hinnangul meie endi huvides see, et nii eurotsoon kui Euroopa Liit tervikuna püsiksid.
/nginx/o/2015/04/25/3999989t1he164.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimehe Martin Helme kinnitusel on tema koduerakonna seisukoht selge. «Meil on väga ühene seisukoht – mitte mingil juhul ei tohi Eesti suurendada oma osalust krediteerimises. See Kreeka abipakett, mis on nüüd väljamõeldud, on erakordselt halb pakett kõigile osalistele – nii kreeklastele kui kreeditoridele,» ütles ta Postimehele.
Ühtlasi ei usu Helme, et Kreeka kõigi nende nõudmistega nõustub. «Kreeka rahvas hääletas samad asjad maha nädal aega tagasi ja nüüd on sinna veel palju karmimad tingimused otsa tulnud,» sõnas EKRE liige.
«Nüüd, mil Kreeka on faktiliselt maksujõuetuks muutunud – asi, mida me alati ette ennustasime – siis sellises olukorras on hullumeelsus oma raha sinna veel rohkem sisse panna. Ja eriti ebaõiglane eesti inimeste vastu,» jäi Helme konkreetseks.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon leidis täna toimunud töökoosolekul, et nüüdseks on selge, et Kreeka vastuvõtmine eurotsooni oli viga ning ka Kreeka abistamine 2012. aastal kavandatud kujul oli viga. Samuti ei ole toonased otsused vabaerakondlaste hinnangul end õigustanud.
/nginx/o/2015/04/18/3974299t1h64f9.jpg)
«Sellest tulenevalt puudub meil usk, et euroala liidrite kohtumisel saavutatud kokkuleppega seatud abimeetmed Kreeka suhtes tegelikult töötavad. Uute läbirääkimiste alustamine enam kui 80 miljardi euro osas võib Euroopa jaoks lõppeda järjekordse fiaskoga ja meid paneb imestama, et sellega nii lihtsalt nõustuti,» teatas fraktsioon.
«On imekspandav, et riigijuhid, kes veel nädal tagasi kinnitasid, et pärast referendumit on Kreeka võtnud kogu vastutuse endale ning uute pakkumiste tegemisega ei ole vaja kiirustada, on nüüdseks sisuliselt ringi mõelnud,» seisis Vabaerakonna pressiteates.
/nginx/o/2015/04/11/3952259t1h8082.jpg)
Reformierakonna fraktsioon koguneb seisukohta kujundama samuti neljapäeval, vahetult enne erakorralist istungit. «Kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kahe poole tahet ja tegusid. Eile öö läbi toimunud läbirääkimiste järel ootab Euroopa Kreeka poolseid samme reformide tegemisel ja eelarvepoliitika jätkusuutlikumaks muutmisel,» märkis fraktsiooni liige, rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
«Kreeka enda otsused laovad vundamendi läbirääkimisteks võimaliku uue laenu ja abipaketi kokkulepete kohta Euroopa võlausaldajatega. Peale seda saab iga riik jätkaka siseriikliku debati ja otsustusprotsessiga,» lisas ta.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutab eurotsooni liidrite esmaspäeval lõppenud kohtumisel saavutatud esialgset kokkulepet reedel. Kui jõutakse lõpliku kokkuleppeni, peab riigikogu täiskogu selle kinnitama.