Millest diabeet tekkis, ei osanud ka arstid toona täpselt seletada – ei tema ega abikaasa Kristjan-Thor Vähi suguvõsas pole suhkruhaigeid olnud.
«Ma arvan, et tegin ise vea sellega, et loobusin šokolaadist ja jookidest ning asendasin need puuviljadega, millest sain liiga palju suhkrut,» selgitas naine. Puuviljad tundusid talle šokolaadiga võrreldes süütud ja tervislikud, tippspordiga tegelemise ajast oli aga jäänud harjumus palju süüa. «Sportlasel on portsud mitu korda suuremad kui tavainimesel,» tõdes ta.
Diabeedist teada saades pidi Šmigun-Vähi kuulama arsti hirmujutte, et kui ta ennast käsile ei võta ja dieeti ei alusta, tuleb süstid ja ravimid peale panna. «See ehmatas nii ära, et ma punkthaaval ajasin järge, mida ma tohin suhu panna ja mida ma ei tohi,» ütles naine.
Kui varem oli ta harjunud sööma palju süsivesikuid, siis nüüd tuli kõike tarvitada väga kindlas koguses, et veresuhkur liiga kõrgeks ei tõuseks. Näiteks vaid pool kartulit või 50 grammi riisi või kümme viinamarja korraga. Samuti tuli kolm korda päevas veresuhkrut mõõta.
«See oli hästi raske aeg minu jaoks,» tõdes Šmigun-Vähi. Küll aga õpetasid katsumused teda rohkem lugu pidama tervislikest köögiviljadest. «Avastasin, et köögiviljad võivad olla väga maitsvad, kui need hästi valmistada – et näiteks liha ja spargel sobivad väga hästi kokku,» rääkis ta.
Kui ta diabeedist pärast sünnitust jagu sai, jäi tervislik toitumine peagi taas tagaplaanile. Selle asemel et seista pliidi ees ja valmistada korralikku sooja toitu, käis ta lapsekäruga pargis jalutamas ja sõi üsna sageli võileibu.
Suures osas olid toitumise unarusse jätmises süüdi Victoria Krisiga seotud probleemid – esimese kolme elukuu jooksul vaevasid last tugevad gaasivalud, mistõttu magama saadi alles pärast keskööd ja üles ärgati lõuna paiku. «See oli üks põhjus, miks ma ei jõudnud õigel ajal välja ega õigel ajal süüa teha,» tõdes Šmigun-Vähi.
Kui laps oli umbes viiekuune, otsustas noor ema aga ennast tõsiselt käsile võtta, mis tähendas nii intensiivsemat füüsilist koormust kui ka korrapärast toitumist. «Mul oli suur õnn, et Figuurisõbrad tahtsid näha minu nägu oma reklaamilehtedel, ja kuna ma olen selline inimene, kes ei reklaami asju, mida ei ole ise läbi proovinud, oli mul väga tore kõike seda ise läbi teha,» rääkis ta.
Kahe kuuga kaotas endine tippsuusataja kaalust kuus kilo – rohkemgi, kui oli endale eesmärgiks seadnud. «Energiat tuli meeletult palju, ma jaksasin palju rohkem – tänu Figuurisõpradele ma tegelikult hakkasin mõtlema, et naasta tippsporti,» rääkis ta.
Nüüd ootab naine teist last, kes peaks sündima kevadel. Praegu on tervisega kõik korras, kuid oma toitumist jälgib Šmigun-Vähi igaks juhuks väga hoolikalt, samuti teeb ta regulaarselt kepikõndi.