Ettevõtjad: uusi tulijaid takistab teadmiste vähesus ja bürokraatia Euroopas

Eesti sõbrad riigikogus sümpoosionil. Foto: Rene Suurkaev

Tänasel Eesti sõprade kokkutuleku raames korraldatud sümpoosionil osalenud eesti ja välismaa ettevõtjad leiavad, et innovaatiliste ideede praktikasse rakendamine eeldab ka riigipoolset tuge, samuti nõustutakse president Ilvesega toimiva Euroopa ühisturu vajaduse osas.

Ettevõtte Teleport asutaja Sten Tamkivi sõnul on start up’id innovaatiliste ideede kasvulavaks, mis aitavad neid tulevikus ka reaalses elus rakendada.  «See algfaas annab võimaluse idee korralikult läbi mõelda. Start up ei ole midagi muud kui kogum inimesi, kes on tulnud kokku ja otsivad mingi idee jaoks korratavat ärimudelit. See on viis ärimaailma sisenemiseks, riskid on madalad, sest selles faasis pole veel firma tegemist otsustatud. Start up on otsustamise faas, mille abil võib ideest saada edukas ettevõte,» rääkis Tamkivi.

Ameerika Ühendriikides start up’i baasilt tänaseks toimiva tehnoloogiaettevõtte Niksun rajanud Parag Pruthi nõustub Tamkiviga, kuid leiab, et tõsiseltvõetavuse saavutamine võib osutuda keeruliseks. «Alguses on paratamatu, et keegi ei usu sinu ideesse, tunnetatakse äratõukamist investorite poolt ning sageli antakse seejärel alla,» kirjeldab ta võimalikke probleeme.

Tamkivi hinnangul on investorite leidmine ja veenmisoskus aga üks hea ärimehe põhiline omadus ning ettevõtlusega seotud oskuste õpetamine võiks olla riikliku haridussüsteemi osa. «Hariduse eest vastutab ainult riik. Esitlusoskuse arendamine võiks alata algkoolist või põhikoolist, kuid see on riigi teha,» ütles ta. «Üleüldse võiks koolides ja ülikoolides anda rohkem majanduslikku haridust, et inimesed teaksid, kuidas ettevõtteid teha ja käivitada. Samuti on oluline osata hankida rahastust,» tõi Tamkivi välja.

«Eduka ettevõtte juht peab hommikust õhtuni oma visiooni müüma. Oskus oma ideest õhinaga rääkida ja seda käima lükata on võtmetähtsusega,» täpsustab ta teadmisi, mille tulevased ettevõtjad võiks juba koolipingis omandada.

Ka Pruthi sõnul on valdkondi, kus riik saab innovaatilistesse ettevõtetesse panustada: «riik saab lootustandvaid ideid finantseerida ning panustada tehnoloogia arendamisesse. Samuti on tähtis, et inimesed teaksid, kuidas ärimaailma siseneda ja seal püsida, oluline on ka personali efektiivne juhtimine,» viitab ka tema võimalusele läbi haridussüsteemi ettevõtlikkust positiivses suunas mõjutada.

Samas leiavad nii Tamkivi kui Pruthi, et ettevõtte arenemisel sõltub palju selle asutajast. «See, kas start up’e asutatakse, sõltub isikuomadustest – ettevõtlus nõuab väga palju aega ja energiat ning ainult väike osa inimesi on valmis kõik muu selle nimel ohverdama,» leiab Pruthi.

Euroopa Liit vajab toimivat ühisturgu

„Euroopa Liidu üheks suurimaks väljakutseks on luua toimiv ühisturg, mis suudaks konkureerida ka Ameerika Ühendriikide omaga“, ütles president Ilves tänasel sümpoosionil, tema sõnul on hetkel tõenäoline, et suure potentsiaaliga ettevõtted suunduvad praegu pigem USA-sse, kus turg on suurem, bürokraatiat väiksem ning ettevõte saab kiiremini kasvada. «Hetkel on meil ühisturg vaid tööjõu vaba liikumise osas, kuid näiteks autoriõigusi puudutavate teemadega on Euroopas probleeme,» täpsustas ta.

Ka ettevõtjad leiavad, et ühisturg lihtsustaks oluliselt uute innovaatiliste firmade teket ning soodustaks nende Euroopasse või Eestisse jäämist. «Praegu vajavad paljud juristide abi, et Euroopa erinevates majanduskeskkondades hakkama saada. Samuti on vaja teadmisi, kuidas ühele või teisele turule siseneda. Kauba ja teenuste liikumine võiks liikmesriikide vahel lihtsam olla,» tõi Pruthi hetkel esinevatest probleemidest näiteid.

«Kui start up tahab tohutult kasvada, siis praeguse seisuga läheb ta Ameerika Ühendriikidesse. Kogu süsteem võiks olla paindlikum, mind paneb näiteks imestama, et kui ettevõtja tuleb USA-st Euroopasse, miks siis tema Netflixi konto siin enam ei tööta,» lisas Tamkivi.

Ühisturu loomine on aga keeruline, sest igas Euroopa Liidu liikmesriigis domineerivad omahuvid. «Iga riik tahab tagada töövõimalused eelkõige enda rahvale ning oma turgu soovitakse teiste liikmete eest kaitsta. Kui seda mitte teha, siis rahvas ei vali oma riigi liidreid lihtsalt enam tagasi,» selgitab Pruthi oma nägemust. «Ameerika Ühendriikides on näiteks osariikide vaheline kauplemine täiesti vaba ning kõik seda puudutavad otsused tehakse föderaalsel tasandil,» võrdleb ta oma kodumaad Euroopa Liiduga, mis võiks tema hinnangul samuti föderatsiooni suunas liikuda.

Tamkivi sõnul on Euroopa jõudmine ühisturuni tulevikus paratamatu. «See võtab lihtsalt aega, ka USA-s võttis sellise süsteemini jõudmine paarsada aastat aega,» lõpetas ta.