/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/05/30/186165t1h3cc9.jpg)
Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi arvates on Keskerakonna kunagise valijaskonna ehk «ülemineku kaotajate» struktuur ühiskonnas muutunud.
Saarts: Keskerakonna valijaskond on muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskerakond on traditsiooniliselt rõhunud neile ühiskonna rühmadele, kes pole materiaalselt nii hästi kindlustatud ja kes vajavad suuremat riigipoolset toetust ning tähelepanu. 1990. aastatel ja 2000. aastate algul moodustasid Keskerakonna valijaskonna just «ülemineku kaotajad» – ühiskonnagrupid, kes ei suutnud kohaneda siirdeaja kiirete liberaalsete reformidega,» ütles Saarts.
Saartsi sõnul olid need pensionärid, maaelanikud, venekeelne elanikkond jne. «Tegemist oli võrdlemisi selgepiiriliste ühiskonnagruppidega, keda oli ka üsna kerge poliitiliselt mobiliseerida. Tänaseks on aga «kaotajate» struktuur ühiskonnas muutunud.»
«Praeguse majanduskriisi ohvrid vaadeldes näeme me pigem läbilõiget kogust ühiskonnast, kusjuures tooni annavad just nooremapoolsed inimesed, kes kuuluvad potentsiaalselt paremerakondade valijaskonda,» sõnas Saarts.
«Kuidas muidu seletada, et töötud ei toeta üldsegi nii entusiastlikult Keskerakonda, vaid pigem paremerakondi?» küsis Saarts.
Saarts sõnul ei saa alahinnata ka Pronksiöö mõju, mille käigus õnnestus paremerakondadel näidata, et Keskerakond on justkui teiselpool rindejoont ja ei kuulu n-ö eestimeelsete parteide hulka.
«Keskerakonna toetuse tõusul näib otsekui lagi ees olevat: kui nad oma strateegiat ei muuda, siis tõenäoliselt suudavad nad valijakastide juurde meelitada küll oma praeguse toetajaskonna, kuid uute valijate enda poole tõmbamine ja Reformierakonna edastamine saab olema ülimalt suur väljakutse,» arvas Saarts.