Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Valitsus asutas kaitseväe Soodla harjutusvälja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Ameerika Ühendriikide tankid M1A2 Abrams Lääne-Virumaal kaitseväe keskpolügoonil.
Ameerika Ühendriikide tankid M1A2 Abrams Lääne-Virumaal kaitseväe keskpolügoonil. Foto: Kaitsevägi

Valitsus otsustas täna asutada Harjumaale Soodla harjutusvälja, kus kaitsevägi hakkab läbi viima soomusmanöövervõimega seotud väljaõpet, mida ei mahu korraldama kaitseväe keskpolügoonil.

Keskpolügooni lähedal asuval Soodla harjutusväljal saab pärast selle väljaarendamist hakata läbi viima taktikalisi harjutusi ja lahinglaskmisi mittelõhkeva laskemoonaga, teatas kaitseministeerium.

Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit.

Harjutusvälja asutamise otsus loob aluse, mille põhjal kaitseministeerium saab hakata planeerima ja rajama väljaõppeks vajalikku taristut sellel alal. Ministeerium arvestab harjutusvälja Soodla arendamiseks koostatava riigi eriplaneeringu tegemisel ka keskkonnamõjude, sealhulgas veekvaliteedi ja loodusväärtuste hindamise tulemusi.

Ministeerium kavatseb kasutada Soodla harjutusvälja nii, et naabruses asuva Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala külastajad saaksid looduses käimist mõistlikus mahus jätkata. Looduskaitseala osal, mis kattub harjutusväljaga, kasutataks masinatega sõitmiseks ainult olemasolevaid teid ja tehakse taktikalisi harjutusi, et mitte takistada looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Väljaõpet hakatakse harjutusväljal läbi viima aastaringselt, kuid suurem koormus saab harjutusväljal olema hilissügisest kuni suveni.

Soodla veehoidla lõunakallas oli tankodroomina kasutusel juba Nõukogude okupatsiooni ajal. Soodla veehoidla põhjakaldal asuvat riigimaad on kaitsevägi aastaid kasutanud taktikaliste harjutuste tegemiseks.

Kaitseväe väljaõppevõimaluste parandamine on vajalik riigikaitse arengukavas aastateks 2013–2022 ettenähtud Eesti kaitseväe soomusmanöövervõime arendamiseks. Aastatel 2016-2018 saabuvad Eestisse Hollandist hangitud jalaväe lahingumasinad CV90 koos toetussoomukitega, et arendada Scoutspataljon välja mehhaniseeritud pataljoniks.

Selleks kolib Scoutspataljon Tapa kaitseväelinnakusse, mille ümbruskonnas on parimad võimalused väljaõppeks. Mujal Eestis puuduvad piisavalt suured asustamata alad soomusmanööverüksuste täiemahuliseks väljaõppeks.

Sobivate harjutusväljade valmimine on oluline ka Eestis väljaõppel käivate liitlasvägede üksuste jaoks. Alates 2014. aasta kevadest on Eestis NATO heidutusmeetmena tegutsenud liitlaste soomusüksused, mille täiemahuliseks väljaõppetegevuseks puuduvad täna asjakohased võimalused.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on Soodla harjutusväli vajalik muutunud julgeolekuolukorras, kus meil on vajalik nii Eesti soomusmanöövervõime kiire arendamine kui ka meile toetuseks tulnud liitlasüksustele hea väljaõppekeskkonna tagamine. 

«Soomusmanöövervõime ei moodusta mitte masinad ja laskemoon, vaid kokku harjutanud üksus. Eesti on kaitstud ainult siis, kui meie kaitseväelased saavad piisavalt tõhusat väljaõpet,» ütles Mikser. «Ainus alternatiiv oleks mitte harjutada, mis aga ei ole riigikaitse seisukohast vastuvõetav.»

Mikser ütles, et kaitseministeerium teeb Soodla harjutusvälja arendamise käigus koostööd piirkonna kohalike omavalitsuste, elanike ja maaomanikega ning ettevõtjate, loodushuviliste ja teiste huvigruppidega.

«Piirkonna inimeste teavitamiseks ja ettepanekute kuulamiseks oleme korraldanud mitmeid avalikke koosolekuid ning kaitseministeerium juba on oma plaane ka vastavalt seal püsititatud küsimustele kohaldanud,» ütles Mikser. «Me kavatseme edaspidigi jätkata koostööd kohaliku kogukonnaga, et tagada nende seisukohtade arvestamine edasises protsessis.»

Tagasi üles