/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/08/3332431t1hba2a.jpg)
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE)fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul näitavad võrdõigusvoliniku valimisel üles kerkinud probleemid, et valimiste korda tuleb oluliselt muuta ja täpsustada.
Anvelti hinnangul tuleb võrdõigusvoliniku valimise korda muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune kord, kus minister kuulutab välja konkursi ja valib siis ka võitja, ei ole piisavalt läbipaistev ja demokraatlik ja ei soosi laiemat kaasatust ega tekita ka usku otsuse erapooletusse,» märkis Anvelt.
Kehtiva korra järgi vastutab konkursi korraldamise eest sotsiaalkaitseminister, kelle pädevusse kuulub ka voliniku ametisse kinnitamine. «Tagatud peab olema voliniku sõltumatus, sealhulgas sotsiaalkaitseministrist ja tema ministeeriumist,» ütles Anvelt, lisades, et volinik ei ole ministeeriumi osakonnajuhatajaga, et konkurssi korraldab ministeeriumi personaliosakond.
Anvelti hinnangul oleks üheks võimaluseks, et voliniku valimise konkursi viiks läbi riigikantselei, valimiskomisjoni oleks kaasatud erinevate institutsioonide esindajad ning lõpuks kinnitaks valiku valitsus.
Teise võimalusena näeb ta sarnast korda Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamisega. Voliniku nimetab valitsus, tutvudes eelnevalt õiguskantsleri arvamusega ning kandidaadi või kandidaadid kuulab ära ja teda küsitleb riigikogu põhiseaduskomisjon.
«Võrdõiguslikkuse voliniku ülesandeks on jälgida soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist, aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning vältida diskrimineerimist, mis leiab aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu,» ütles Anvelt. «Voliniku valimise korra muutmine tagab talle suurema sõltumatuse ning tugevama positsiooni.»
Anvelti sõnul annab volinik olulise panuse sellesse, et Eestis oleks naised ja mehed nii ühiskonna- kui tööelus võrdsel positsioonil. «Kindlasti on ühiskonna huvides, et diskrimineerimisalased vaidlused ei oleks meil ainult kohtu pärusmaa - volinik on siiani tõestanud, et võrdsemat ja osapooli arvestavat olukorra saab saavutada ka väljaspool kohtusaali. Samas on volinik viinud edukalt asju ka kohtusse, tagades nii diskrimineeritutele vajaliku õiguste kaitse,» lisas Anvelt.