/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)
/nginx/o/2015/07/01/4232753t1hd022.jpg)
Ametist lahkuva Keit Pentus-Rosimannuse ametiaega jääb lisaks rohketele välisvisiitidele iseloomustama ka suhete jahenemine Soomega, samuti arvukad avaldused ja hukkamõistud seoses Eston Kohvri ning laevakaitsjate juhtumiga.
Pentus-Rosimannuse ametiaja olulisemad teemad ja tegevused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome suursaadik vaibal
Jaanuari keskel üllatas avalikkust ja mitmeid opositsiooniparteisid Pentus-Rosimannuse otsus kutsuda vaibale Soome suursaadik Eestis. Seda seoses põhjanaabrite välisministri Erkki Tuomioja kriitiliste väljaütlemistega Eesti, Leedu, Taani ja Suurbritannia ühise plaani aadressil luua meedium vene propagandaga võitlemiseks. Tuomioja ütles toona, et ta ei soovi Euroopa Liidu raha kulutamist ühise propaganda tegemiseks ning viitas ühtlasi ka Baltimaade senisele liiga rahvuslikule poliitikale, mis pole lubanud saateid vene keeles edastada.
Mitmete opositsioonipoliitikute hinnangul oli saadiku vaibale kutsumise puhul tegemist ülereageerimisega. «Eesti ja Soome suhted on aastakümneid olnud erakordselt lähedased ja igaühele on selge, et välisministeeriumil on ka põhjendatud pahameele väljendamiseks mitmeid muid võimalusi peale suursaadiku tseremoniaalse vaibale kutsumise. Eesti seisukohtade edasiandmiseks on kaugelt paremaid moodusi kui põhjanaabrite avalik nuhtlemine meie verivärske ministri poolt,» kritiseeris toona opositsioonis olnud Sotsiaaldemokraatliku erakonna üks liidreid Sven Mikser välisministri käitumist.
/nginx/o/2015/06/03/4139179t1h0093.jpg)
«Sarnaselt mitmele teisele poliitikule leian, et välisminister ei käitunud õigesti kui tekitas seesuguse diplomaatilise intsidendi, et mitte öelda konflikti,» nõustus ka Keskerakonna tollane aseesimees Mikseri poolt väljaöelduga.
Siiski on Pentus-Rosimannusel ette näidata ka positiivseid kohtumisi Soome riigijuhtidega. Juuni alguses kohtus viimaseid päevi ametis olev Eesti välisminister oma Soome kollegi Timo Soiniga. «Eestil ja Soomel on pikaajaline hästi toimiv koostöö paljudes valdkondades. Olen kindel, et meie heanaaberlikud suhted jätkuvad ka edaspidi,» ütles ta toona.
Laevakaitsjad ootavad endiselt kohtuotsust
Mullu 11. oktoobril peeti India vetes kinni laev Seaman Guard Ohio, mille pardal viibis 35 laevakaitsjat, nende hulgas 14 eestlast. Detsembris esitati kogu kinni peetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises. Tamil Nadu ülemkohus peab kaasuse osas otsuse langetama lähima kuue kuu jooksul.
Välisministeeriumi seniste jõupingutuste tulemusena on tänaseni Indias viibinud mehed saanud kätte oma isiklikud asjad ning kautsjoni vastu vabaduses viibivatele Eesti kodanikele on eluasemekulude katteks laenatud ligikaudu 30 000 eurot.
Ministeeriumi sõnul on koos Eesti saatkonnaga New Delhis tehtud kõik võimalik, et eestlased võimalikult kiiresti kodumaale saaks. «Oleme sel teemal suhelnud ja pidanud nõu Euroopa Liidu liikmesriikidega ning uurinud nende kogemusi suhtlemisel India ametivõimudega ning õigussüsteemiga. Selle põhjalt saame väita, et senine juhtumi menetlus on olnud seaduslik ja India mõttes isegi kiire. Samas tuleb arvestada, et välisministeeriumi tegevusel on piirid. Meil ei ole võimalik sekkuda teise riigi õigusemõistmisesse, samamoodi nagu ka Eesti ei luba teistel riikidel sekkuda oma õigusemõistmisesse. India kohtumenetlus on seni vastanud India seadustele ja halduspraktikale,» kirjeldas ministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov tehtut eelmise aasta lõpus.
Viimatiste andmete kohaselt plaanib välisministeerium teha kõik selleks, et Indias viibivad Eesti kodanikud saaksid kuni kohtuprotsessi alguseni kodumaale naasta, hetkel pole neile nende passe tagastatud.
Mitmed laevakaitsjate lähedased on avaldanud nördimust seoses välisministeeriumi ebaefektiivse tegutsemisega Indias viibivate Eestlaste abistamisel.
Piiritagused kriisid ja välissuhtlus
Oma esimese riigivisiidi tegi Keit Pentus Rosimannus eelmise valitsuse koosseisus välisministri ametisse asudes Lätti, lisaks jääb tema ametiaega kohtumine Eestit külastanud NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga ning Brüsselis kohtuti ka USA välisministri John Kerryga. Seejuures on välisminister alati rõhutanud liitlassuhete olulisust nii NATO kui USA-ga ning rõhutanud Ukraina kriisi ja Venemaa agressiooni lõppemise vajadust. Käesoleva aasta aprillis kohtus ametist lahkuv minister ka Põhja- ja Baltimaade välisministritega, kus arutati aktuaalseid julgeolgeoleku- ja välispoliitika valdkonda jäävaid teemasid.
/nginx/o/2015/07/07/4255313t1haf09.jpg)
Pentus-Rosimannus jõudis oma ametiajal kohtuda ka Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga, keda
/nginx/o/2015/04/17/3970895t1h7b66.jpg)
ta tunnustas Saksamaa märkimisväärse panuse eest Balti õhuturbes. Samuti märkis lahkuv välisminister kohtumisel ära Saksamaa aktiivse osalemise Balti kaitsekolledžis ja NATO küberkaitsekeskuses.
Suurematest välismaistest kriisidest jäävad Pentus-Rosimannuse ametiaega Boriss Nemtsovi mõrv Venemaal ja terrorirünnak satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusele Pariiisis. Ametist lahkuv välisminister mõistis mõlemad sündmused hukka ning osales ka Pariisis toimunud hukkunute mälestusüritusel.
Eesti mõistis Eston Kohvri röövimise korduvalt hukka
Eelmise aasta 5. septembril röövitud Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver viibib tänaseni vahi all. Teda süüdistatakse ebaseaduslikus piiriületamises, salakaubaveos ning spioneerimises. Pentus-Rosimannuse ametiajal on organiseeritud mitmeid kohtumisi Eston Kohvri ja Eestit esindava konsuli vahel, et viimane saaks edastada teateid Kohvri perekonnalt ning anda ülevaate Eesti poolt tehtavatest jõupingutustest kaitsepolitseiniku vabastamisel.
Pentus-Rosimannus on teinud arvukalt avaldusi, kus mõistab Vene poole tegutsemise hukka ning nõuab naabrilt Kohvri vabastamist. Praegune välisminister on nii iseseisvalt kui koos rahvusvaheliste partneritega rohketel kordadel rõhutanud, et Eesti kaitsepolitseiniku kinnipidamine rikub rahvusvahelist õigust ning tema üle peetav kohtuprotsess toimub ilma juriidilise aluseta ja on näiline. Samuti on pidevalt korratud, et Eesti ametkonnad teevad Eston Kohveri vabastamiseks kõik endast oleneva.
Loodetud tulemust Eston Kohvri kojunaasmise osas pole seni õnnestunud saavutada.