/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/07/08/4259375t1heec9.jpg)
Sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske väitel viidi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkurss läbi järgides hea halduse tava ning kõiki sätestatud reegleid.
Priske väitel oli võrdõigusvoliniku konkurss heade tavadega kooskõlas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valikuprotsess oli korrektne ja erapooletu. Kahjuks aga lekitati sotsiaalministeeriumist sõltumatult konkursi toimumise ajal meediale mõnede kandidaatide nimed, seda ilmselt eesmärgiga otsust ühe konkreetse isiku kasuks kallutada. Ministeerium peab juhtunut väga kahetsusväärseks ja vabandab asjaosaliste ees. Teeme edaspidi kõik endast oleneva, et sarnast asjade käiku tulevikus vältida ning tagame mistahes ametikohale kandideerijatele konfidentsiaalsuse. Olen veendunud, et minister tegi parima valiku,» kinnitas Priske ministeeriumi teatel.
«Kõik konkursi etapid olid iseseisvad välistamisvoorud, et lõpuks jääks sõelale parim kandidaat. Sotsiaalministeerium värbab personali pidevalt ja see toimub alati üldiste värbamise põhimõtete alusel. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkursi viis läbi personaliosakond, minister protsessi ei sekkunud ja seda ei mõjutanud. Vastavalt ametnike värbamise ja valiku korrale võib konkursi lõppedes valdkonna eest vastutavale ministrile esitada ametisse nimetamiseks ühe või mitu kandidaati,» ütles Priske.
«Viimase vooru tulemusena olid hindajad ühel nõul, et mõlemad kandidaadid sobiksid volinikuks ning personaliosakonna poolt esitati ministrile otsuse tegemiseks kaks kandidaati. Kahe parimaks osutunud kandidaadi tugevused olid erinevat laadi. Teadmised ja ühiskondlik kandepind olid ja on mõistagi olemas mõlemal kandidaadil, kuid tugevused joonistusid välja erinevalt. Minister langetas oma otsuse mõlema kandidaadiga kohtumise järel,» kinnitas kantsler.
«Kui mõnes varasemas etapis hindas kandideerijaid ka täna ametis olev volinik, siis kahes viimases voorus Mar-Liis Sepper valikuprotsessis ei osalenud. Seda seetõttu, et kandidaadid võiksid ja saaksid oma arvamust vabalt avaldada ka tänase voliniku institutsiooni kohta isegi juhul, kui see arvamus peaks ühes või teises aspektis olema kriitiline,» selgitas Priske.
Tsahkna nimetas möödunud reedel võrdõigusvolinikuks riigikogu eelmises koosseisus IRL-i fraktsiooni kuulunud ja kooseluseaduse vastu hääletanud Liisa Pakosta, jättes kõrvale soolise võrdõiguslikkuse eksperdi Christian Veske. Eelmises voorus langes konkurentsist välja ka valikukomisjonilt enim punkte saanud inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.
Pakosta volinikuks saamine on põhjustanud pahameelt ja mõistmatust inimõiguste ja võrdse kohtlemise eest seisvate organisatsioonides ja isikutes. Teisipäeval pöördusid 13 organisatsiooni Tsahkna poole, kuna on mures, et võrdõigusvoliniku konkursi läbiviimine ei ole olnud piisavalt läbipaistev ning avalikkuses on tekkinud küsimusi protsessi korrektsuse osas.
Pakosta ise kommenteeris organisatsioonide ühispöördumist öeldes, et teda ei valinud volinikuks mitte Tsahkna, vaid komisjon, ning kõik tema näitajad olid vastaskandidaadist paremad.