Valgete ööde traadifestivalid

Aggressor, üks Vana-Vigala festivali suuremaid elamusi. Foto: Erlend Štaub

Need metallistid, kes soovivad suvest peale päikese, värske õhu, sõprade seltskonna ning hea söögi-joogi veel elavas ettekandes tugevate detsibellidega traadimuusikat, teevad õigesti, kui reserveerivad vähemalt ühe nädalavahetuse puhkuse ajast mõne rokifestivali tarbeks. Korralikuks äraolemiseks üksikkontserdist ei piisa – tark võtab ikka terve festivali korraga.

Uuel aastatuhandel on mitu ööpäeva kestev muusika- ja seltskondliku suhtlemise maraton, mida üks suvine vaba õhu rokifestival enesest kujutab, saanud elustiili orgaaniliseks osaks üha suuremale hulgale eestlastele: sajad sõidavad igal suvel kas oma käe peal või Metal Travel Agency grupireisidega Euroopa mammutfestivalidele, paar-kolm tuhat piirduvad lähedal või kohapeal pakutavaga.

Eesti karvastele on alates viimasest sajandivahetusest kõige lähedasemad metal-festivalid kodune Hard Rock Laager Raplamaal Vana-Vigalas (asutatud 2002) ning Tuska Open Air Helsingis (asutatud 1998). Aastaid toimusid need samal nädalavahetusel, sundides kõrgema festivalikülastuse vajaduse ning valmidusega kohalikke metalliste kahe vahel valima või päevi jagama (olen ise raske südamega teinud mõlemat).