Üliõpilasesindus: TTÜs on usaldus-, maine- ja juhtimiskriis

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) nõukogu esimees Andres Keevallik teatamas ajakirjandusele, et nõukogu on Aaviksoole andnud rohelise tule. Foto: Liis Treimann

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesindus teatas, et rektorivalimise ümber käiva segadusega on tekkinud TTÜs usaldus-, maine- ja juhtimiskriis. Üliõpilased leiavad, et praegune kuratoorium tulevikus enam jätkata ei saa.

Üliõpilasesindus teatas avalikus pöördumises, et ei ole siiani võtnud seisukohta ühegi rektorikandidaadi poolt ega vastu, kuid valimisprotsess on muutunud labaseks, poliitiliseks ja kooli mainet kahjustavaks.

Kool on koos kuratooriumiga jagunenud kahte leeri ning mõlemad leerid on kasutanud ebaausaid võtteid, leiavad üliõpilased. Mõlemad leerid on üritanud ka üliõpilasesindust oma poolele saada.

«Tänaseks on TTÜs usalduskriis, mainekriis ja juhtimiskriis,» seisab üliõpilasesinduse pöördumises.

Kõige ohtlikumaks peavad üliõpilased usalduskriisi.

«Kadunud on usaldus TTÜ vastu. Ülikool ei usalda kuratooriumit, kuratooriumi liikmed ei usalda üksteist. Üleüldiselt puudub usaldus valitava rektori vastu. Tudengitel on tekkinud usaldamatus üliõpilasesinduse vastu, kes on hoidunud konkreetsetest seisukohtade tegemisest. Üliõpilasesindusel on tekkinud usaldamatus kuratooriumi suhtes seoses toimunud valimisprotseduuridega seotud kahtlustega,» kirjutab esindus.

Üliõpilasesindus pakub välja oma ettepanekud, et rektorivalimised laabuksid tulevikus sujuvamalt.

1. Tuleb valida uus kuratooriumi koosseis, et taastuks usaldus kuratooriumi vastu nii kuratooriumi siseselt kui ka väliselt.
2. Luua protseduurid kuratooriumis valimisprotsessi läbiviimiseks, et oleks üheselt selge, kuidas ootamatuste korral tegutseda.
3. Kui kuratoorium küsib nõukogu hinnangut, siis peab soovitav ja antav hinnang olema sisuline ning üheselt arusaadav, vältimaks seekord tekkinud olukorra kordumist tulevikus, kus kuratoorium soovib saada küllaltki ebamäärast hinnangut, aga nõukogu liikmed tahavad avaldada toetust konkreetsetele kandidaatidele.
4. Tagamaks, et TTÜ saab ka võrdselt tugevate kandidaatide korral rektori valitud ja valimistel oleksid esindatud nii ülikool kui ühiskond tervikuna, tasub kaaluda võimalust kuratooriumis rektori valimata jäämise korral viia otsustamine laiendatud valimiskogu kätte.

Täismahus TTÜ üliõpilasesinduse avaldus:

TTÜ üliõpilasesinduse sooviks on mainekas ülikool, kus tudengitele pakutakse konkurentsivõimelist haridust, tehakse maailmas läbimurdelist ja Eestit arendavat teadust ning õppejõud, töötajad ja tudengid töötavad ühiselt nimetatud eesmärkide nimel.

Üliõpilasesindus on lähtunud mõistlikust eeldusest, et TTÜ juhtkond koos nõukogu liikmete ja kuratooriumiga jagavad neid väärtusi ja eesmärke ning on seetõttu usaldanud ja toetanud nii kuratooriumit kui nõukogu nende otsustes. Uue rektori valimine ja sellega kaasnenud ning jätkuvalt kaasnev segadus on oluliselt vähendanud selle eelduse tõsiseltvõetavust ja tänaseks on sellest alles jäänud pigem usk ja lootus kui tõsikindlus.

Üliõpilasesindus ei võtnud teadlikult seisukohta varakevadel avalikult alanud rektorivalimistel ühegi kandidaadi poolt ega vastu. Põhjuseks oli soov viia rektorivalimised läbi ausalt, argumenteeritult ja politiseerimata. Dokumendina koostati üliõpilaste ootused tulevasele rektorile ning nimetatud dokumenti esitleti nii avalikkusele kui ka kuratooriumile. Nii ülikooli poolt kui ka rektorikandidaatidelt saadi julgustavat toetust dokumendis esitatud ettepanekutele ning paistis et TTÜle valitakse üliõpilasesinduse ootustele vastav rektor.

Paraku jagunes suur osa TTÜst koos kuratooriumiga kahte leeri: Jaak Aaviksood pooldavate või Mart Ustavi vastaste ja Ustavi toetajate või Aaviksoo vastaste poolde. Konsensusliku kandidaadi puudumise, tugevate vastuseisude ning meedia suure huvi tõttu muutus aus ja argumenteeritud valimisprotsess labaseks, poliitiliseks ja TTÜ head mainet kahjustavaks.

Mõlemad leerid on kasutanud ebausaldusväärseid ja ebaausaid võtteid ning mitmete aspektide osas on tänaseni selgusetu kes, kuidas ja miks on nõnda käitunud. Rektorivalimistele eelnenud TTÜ struktuuri ümberkorraldamine sellisel kujul, nagu seda on tehtud, on jätnud suurele osale TTÜ töötajatele, õppejõududele, tudengitele ning ka avalikkusele mulje ebaausast valimisprotsessist, mille eesmärgiks saanuks olla Jaak Aaviksoo valimine TTÜ rektoriks veel enne, kui kandideerimine oli alanud.

Teisalt on Aaviksoo vastaste leer kasutanud hirmu- ja kuulujuttude meediasse lekitamist, argumentide ohverdamist demagoogia nimel ja kõikvõimalikke lubatuid ja vähem lubatuid meetmeid, et valitud rektorist enne ametisse nimetamist lahti saada. Jätkuvalt on arusaamatu kuratooriumis toimunu, kordushääletuste läbiviimine, antud häälte arvu muutumine ja valimispettuse süüdistused.

Mõlemad leerid on üritanud üliõpilasesindust oma poolele saada. Paraku tähendaks üliõpilasesinduse jaoks Aaviksoo toetamine valimisprotsessi ja kuratooriumi tegevuse heaks kiitmist ja Aaviksoo vastu olemine demagoogia ning ebapuhaste meetmete kasutamise toetamist.

Taolise binaarse valikuni on viinud austusväärsete ettevõtjate, akadeemikute ja ülikooli töötajate käitumine. Üliõpilasesindus on teinud ainuvõimaliku valiku ja jätnud poole valimata.

Tänaseks on TTÜs usalduskriis, mainekriis ja juhtimiskriis. Juhtimiskriis, sest selle pöördumise kirjutamise hetkeks juuli alguses pole teada, kas TTÜ saab rektori järgmiseks viieks aastaks või määratakse asetäitja.

On selge, et kuratoorium sellisel kujul TTÜ juhtimist jätkata ei saa ning ülikoolis on tugevnenud vastumeelsus suurtele ülesehituslikele muutustele. See on ka mainekriis - viimased neli kuud on TTÜ olnud meedias negatiivselt kajastatud ja on teadmatus, kuniks loodud halb kuvand kesta võib. Kas potentsiaalsed tudengid, õppejõud ja teadlased soovivad TTÜsse tulla?

Eelnimetatuist on aga raskeim ja ohtlikuim usalduskriis. Kadunud on usaldus TTÜ vastu. Ülikool ei usalda kuratooriumit, kuratooriumi liikmed ei usalda üksteist. Üleüldiselt puudub usaldus valitava rektori vastu. Tudengitel on tekkinud usaldamatus üliõpilasesinduse vastu, kes on hoidunud konkreetsetest seisukohtade tegemisest. üliõpilasesindusel on tekkinud usaldamatus kuratooriumi suhtes seoses toimunud valimisprotseduuridega seotud kahtlustega.

Kes iganes saab olema TTÜ tulevane rektor, peab suure osa oma ametiajast kulutama usalduse taastamise ja tekitamise jaoks. Ilma ülikoolisisese usalduseta ei saa toimuda ka olulised muutused ja arengud, sest usalduseta puudub usk nende tegude edusse.

TTÜ üliõpilasesindus usub, et argumenteeritud ja sisuka arutelu kaudu on võimalik tagada, et tulevikus rektori valimised laabuksid sujuvalt, ausalt ja tagaksid TTÜle võimeka juhi, kes juhiks ühtset TTÜd, kus on võimalik töötada ühiste eesmärkide nimel. Seetõttu pakume välja järgnevad ettepanekud:

• Tuleb valida uus kuratooriumi koosseis, taastamaks usaldus kuratooriumi vastu nii kuratooriumi siseselt kui ka väliselt.
• Luua protseduurid kuratooriumis valimisprotsessi läbiviimiseks, et oleks üheselt selge, kuidas ootamatuste korral tegutseda.
• Kui kuratoorium küsib nõukogu hinnangut, siis peab soovitav ja antav hinnang olema sisuline ning üheselt arusaadav, vältimaks seekord tekkinud olukorra kordumist tulevikus, kus kuratoorium soovib saada küllaltki ebamäärast hinnangut, aga nõukogu liikmed tahavad avaldada toetust konkreetsetele kandidaatidele.
• Tagamaks, et TTÜ saab ka võrdselt tugevate kandidaatide korral rektori valitud ja valimistel oleksid esindatud nii ülikool kui ühiskond tervikuna, tasub kaaluda võimalust kuratooriumis rektori valimata jäämise korral viia otsustamine laiendatud valimiskogu kätte.