/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/06/4250443t1h69c8.jpg)
Esimene partii möödunud aastal ostetud kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemidest Javelin jõuab Eestisse sügiseks.
Esimesed Javelinid jõuavad Eestisse sügiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et esimesed Javelinid saabuvad Eestisse sügiseks, kuid ta ei täpsustanud esimese partii suurust ega ka täpset Eestisse jõudmise aega.
Kaitseminister Sven Mikser allkirjastas möödunud aasta novembri keskel lepingu, millega Eesti ostab Ameerika Ühendriikidelt 80 tankitõrjesüsteemi Javelin, lepingu maht on 40 miljonit eurot. Leping jätab võimaluse Eestil osta vajadusel veel 40 laskeseadeldist lisaks. Ostetavate rakettide arv ei ole avalik.
Tankitõrjesüsteemid jõuavad kaitseväe ja kaitseliidu üksuste relvastusse.
Javelin on USA ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast, ning need on põlvkonna võrra uuemad süsteemid, kui praegu Eesti kaitseväes kasutuses olevad tankitõrjesüsteemid Milan ja Mapats.
Tegemist on «lase ja unusta» tüüpi relvaga, selle lõhkepea on mõeldud vastase soomukit tabama nõrgimast kohast ehk pealtpoolt. Relva saab lasta ka suletud ruumides. Javelini efektiivne laskekaugus on 65-2500 meetrit. Laskeseade kaalub seitse ning koos kolmjalaga 11 kilogrammi. Rakett kaalub 15,5 kilogrammi ning selle lõhkepea soomustläbistavus on 750 millimeetrit. Meeskond on kaheliikmeline.
Javelini tootja on Raytheon & Lockheed Martin.
Javelin on relvastuses alates 1996. aastast ning seda kasutavad Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Iirimaa, Leedu, Uus-Meremaa, Norra, Iisrael, Bahrein, Tšehhi, Prantsusmaa, Gruusia, Indoneesia, Jordaania, Omaan, Katar, Saudi-Araabia, Taivan, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik.