:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/01/30/3720949t1hf2b7.jpg)
Aasta algul Guantanamo vangilaagrist Eestisse saabunud jeemenlane sai eelmisel nädalal lõpuks Eesti elamisloa, mis tähendab, et mees saab nüüd ka tööle minna.
Guantanamost saabunud jeemenlane sai lõpuks Eesti elamisloa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegi 1. juulil otsuse anda Ahmed Abdul Qaderile rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba kuni 30.06 2016.
«Rahvusvahelise kaitse saamisega tekkib tal õigus Schengeni riikides reisida ja olla Eestist ära kuni kolm kuud. Kolmandatesse riikidesse saab rahvusvahelise kaitse saanud isik reisida viisa alusel, mida taotletakse sarnaselt teiste sama kodakondsusega isikutega,» selgitas PPA kommunikatsioonibüroo juht Tuuli Härson.
Mees ei ole seni riigist lahkunud.
Ahmed Abdul Qaderile on antud korter ja tugiisik, kes saadab teda kuni kahe aasta vältel. Korter pole seotud staatuse ja elamisloaga, küll aga võib muutuda selle eest tasumise struktuur (palju maksab ta ise, palju katab riik), kui ta tööle läheb, kinnitas sotsiaalministeerium.
Kuni taotlust menetleti, ei saanud asüülitaotleja tööle asuda. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel käis jeemenlane eesti keele kursustel, läbis kohanemiskoolituse ja töötas vabatahtlikuna, et harjutada keelt ja kohaneda eluga.
Asüülitaotleja saab 90 eurot kuus toimetulekutoetust. Nüüd saab Qader ise raha teenima hakata.
Tervishoiuteenused on talle tagatud nii praegu kui ka siis, kui ta läheb tööle. Mehel on õigus tasuta keeleõppele kuni kahe aasta vältel, kinnitati sotsiaalministeeriumist.
14. jaanuaril saabus Eestisse Guantanamost vabanenud 31-aastane mees, kes oli kinnipidamiskeskuses, kuna teda kahtlustati terroristidega koostöö tegemises. Tõendeid selle kohta aga pole. Eestisse saadetu viibis Guantanamos 12 aastat.