/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/18/4079683t1hb869.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on tänavu esimese poolaastaga tuvastanud 21 413 kiiruseületamist ehk rikkumiste arv püsib mullusel tasemel.
Kiiruseületamiste arv püsib tänavu mullusel tasemel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne prefektuuri politseikolonelleitnanti Sander Peremehe sõnul oli mullu esimesel poolaastal kiiruseületamisega politseinikele vahele jäänud juhte tänavusest vaid 143 võrra vähem. «Seega politsei avastatud lubatud sõidukiiruse ületamiste üldarv on varasema aastaga samas suurusjärgus. Küll on veidi muutunud avastatud rikkumiste ulatus. Tänavu on rikkumiste seas enam kui 1500 võrra rohkem selliseid juhtumeid, kus juht on piirkiirust ületanud vahemikus 21-40 km/h. Ka sellest suuremate kiiruseületamiste arv on tõusus, kuid mitte nii tuntavalt,» ütles Peremees BNS-ile.
Kuni 21 km/h kiirust ületanuid on tänavu olnud poole aastaga 7790 ning neile määratud keskmine trahv ulatub 63 euroni. 21-40 km/h tunnis kiirust ületanuid on olnud 12 637 ja nendel on tulnud keskmiselt rahakotti kergendada 137 euro ulatuses. 41-60 km/h kihutanuid tabas politsei poole aastaga 727 ja nende keskmine trahv ulatus 439 euroni. Veelgi kiiremat sõitu teinud juhte jäi poolaastaga korrakaitsjatele vahele 167 ja nemad tasusid keskmiselt 788 eurot trahvi. Juhtimisõigus võeti 533 kihutajalt ning 12-l tuli karistust kanda arestimajas.
Peremehe sõnul panustab politsei suvekuudel oluliselt kiiruseületamiste avastamisse, et ära hoida liigsuurel kiirusel juhtuvaid raskeid õnnetusi. «Sõidukiirus mõjutab õnnetuse juhtumise tõenäosust, selle ärahoidmise võimalikkust ja ka kokkupõrke tagajärgede raskust. Maanteel on raskeimate tagajärgedega kokkupõrked vastassuunavööndis läheneva sõidukiga, kas siis sõiduvea või ohtliku manöövri sooritamise tõttu. Suviti sagenevad ka ühe sõiduki õnnetused, kus juht liiga suurel kiirusel teelt välja sõidab ja halvimal juhul ka hukkub. Sageli soodustavad selliseid õnnetusi ka joove või väsimusseisund,» rääkis Peremees.
Asulas on politsei kinnitusel piirkiiruse ületamine eriti ohtlik jalakäijatele. «Juhi sõidukiirusest sõltub, kas ta jõuab ohuolukorras enne jalakäijat pidurdada. Kokkupõrke korral tähendab iga kilomeeter sõidukiiruses tõsisemaid vigastusi jalgsi liikunule. Asulas lubatust suuremal kiirusel toimunud kokkupõrkel on jalakäija võimalused ellu jääda äärmiselt väikesed,» ütles Peremees.
«Ka kokkupõrked teiste autodega on piirkiirust ületades oluliselt kergemad juhtuma, kuna teistele liiklejatele tuleb kiirustav juht enamasti halva üllatusena ning tema lähenemiskiirust ei osata õigesti hinnata. Nii võib näiteks peateele pööraja eeldada, et tal on piisavalt aega manöövri sooritamiseks, kuid tegelikult jõuab kiiruseületaja temani tunduvalt varem,» lisas Peremees.