Galerii ja video: tsiklikolonni oodanud Vao küla oli rahvarohkem kui kunagi varem

Vao küla oli täna ärevil, sest toetustavaldavat sõitu alustas tsiklimeeste kolonn, mis laskis enda järel oodata. Ootusärevaid inimesi oli Vaos rohkem kui kunagi varem, pagulaskeskuse rahvast oli küla aga tühi.

Kui keskpäeval saabus Vao külla ligi poolsada mootorratturit, siis kella ühe paiku jõudis kohale ka põhigrupp tsiklimehi. Rahvas plaksutas ja lehvitas neile, külaelanik Reinu sõnul oli toimuv võrreldav lausa laulupeoga.

Ratturite tee kulges pagulaskeskuse eest ratsavõistluse toimumispaika. Keskuse ees tehti mootorrattaga kõvemat häält, andes raudruunale veidi rohkem gaasi, kuid tsiklimehed jäid siiski eestlaslikult rahumeelseks. 

Vao küla vajab toetust

Ehkki motomehed vältisid ajakirjanikega suhtlemast, oli üks neist nõus siiski veidi kommenteerima. Guido oli sõiduga igati rahuolev. «Poleks oodanud, et nii palju inimesi külas ootamas ja vaatamas on,» ütles ta. «Tuleb välja, et meid oodati,» lisas Guido. Mehe sõnul on tore, et mootorrattaid ühissõidule nii palju kokku tuli. «See suurendab ühtsustunnet.»

Guido sõnul vajab Vao küla toetust, sest praegu on pagulaste arv keskuses liiga suur. «Tuleb toetada. Kui kogu eesti rahvas on pagulaste vastu, siis tuleb eesti rahvast toetada,» ütles mootorrattur.

Ka Vao külaelanike sõnul valmistab neile meelehärmi pagulaste arv külas. Külaelanik Reinu sõnul on seetõttu kogu tähelepanu ainult pagulasmajal. Reinule tundub, nagu läheks pagulaskeskusesse liiga palju raha, ülejäänud küla jäävat aga toetustest ilma. «Vaadake kas või välimust, teised majad kõrval kõik räämas, aga pagulaste maja korras», rääkis Rein. Näiteks tõi ta välja, et kui pagulaskeskusse pandi maaküte, oleks võinud seda ka teistele majadele laiendada. 

Veronika arvas Vao küla kohalikuna, et üheks probleemide allikaks on külaelanike kadedus.

Ühissõidus osales kokku ligi 400 ratturit

Kuigi tsiklimehi oodates muutusid inimesed kannatamatuks ja hakkasid ära minema, tulid pärast kella ühte teeääred kuni ratsavõistluse asupaigani inimesi täis.

Ka kohalike endi sõnul oli täna külla uudistama tulnud harukordselt palju inimesi. Tee äärde kogunenud pealtvaatajate hulgas oli lisaks külarahvale ka kaugema kandi inimesi. Kokku kogunenud pealtvaatajate hulk oli küla suurust arvestades märkimisväärne.

Inimestes oli tsiklimeeste kolonni saabumise eel näha ootusärevust. Ehkki liikumist oli ka küla selles osas, kus toimus ratsavõistlus, oli rohkem inimesi liikunud paguslaskeskuse poole. Ootus oli seda ka väärt, kui tsiklite põhikolonn saabus, siis ei paistnud sel lõppu olevat.

Idaprefektuuri prefekt Vallo Koppeli sõnul osales ühissõidus kokku ligi 400 ratturit ja mõnikümmend autot. «Politseijõude oli väljas nii vähe kui võimalik, aga samas nii palju kui vajalik. Kahtlemata oleks meid vajadusel olnud seal oluliselt rohkem,» kommenteeris Koppel. 

Tee ääres seisnud külaelanik Rein ei uskunud, et täna tsiklimeeste saabumisega mingeid probleeme võiks tekkida. Ta nägi, kuidas pagulaskeskuse inimesed hommikul kahe bussiga ära viidi, majja jäid vaid turvamehed, kes keskuse uksel koha sisse olid võtnud.

Tõepoolest, varjupaigataotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva ütles Postimehele, et kogu majarahvas viidi täna üle Eesti laiali ekskursioonidele. «Minnakse vaimulikule laulupeole, Ukraina kultuurikeskusesse, vabaõhumuuseumisse, käiakse loomaaias ja järve ääres,» ütles Selesneva, kelle sõnul on terve päev plaane täis ja tagasi külla jõutakse alles õhtul. 

Levib kuuldus, et külarahvas võiks hakata inglise keelt õppima

Külamees Rein tõi välja ainsa probleemina, mida ta pagulastega seoses täheldanud on, et kohalikud lapsed ei saa pagulaslastega läbi. Viimased pidavat kohalikke kividega loopima, mistõttu on külalapsed «kolinud» mänguväljakust kaugemale. Täna oli aga mänguväljak lapsi täis. 

Reinu sõnul püüab ta pagulaskeskuse elanikega suhelda. Näiteks oli ta pikemalt jutule saanud ühe tumedanahalisega, kellega tekkis küll väike keelebarjäär, aga kes muidu tundus tore inimene olevat. Too oskas isegi «Põdrakasvataja» laulu laulda. 

Külaelanike sõnul levib kuuldus, et külarahvas võiks hakata inglise keelt õppima. «Pagulased peaks ikka eesti keele ära õppima, nii oleks õigem,» lausus Vao kohalik Mati.

Vao on praegu rohkem pildil kui Tallinn

Keele- ja kultuuribarjäär olevat külaelanik Mati sõnul põhiline, mis segadust tekitab. Mati, kes tegi pagulaskeskuses ehitustöid, on keskuse elanikega tihedalt kokku puutunud. «Minu paarimeeski elab pagulaskeskuses. Ta on tubli. Aga enamik neist ei viitsi ju tööd teha, see on probleem,» sõnas Mati. 

«Suur tähelepanu Veronika sõnul külaelanikke ei häiri. Küll aga tõi ta välja, et meedia on pagulaste teema Vao külas liiga üle paisutanud. «Asi ei ole üldse nii hull. Inimesed streigivad selle vastu, et rohkem inimesi juurde ei tuleks,» rääkis Veronika. «Juurde võib tulla neid, kes on sõjakannatajaid, mitte neid, kellel tegelikult pole nii kehv elu, et nad siia peaksid tulema,» ütles Veronika.  

«Vao on praegu rohkem pildil kui Tallinn,» muheles Rein, nägemata selles midagi halba.

Veronika tundis aga muret, mis saab annetustena kogutud rahast. Kohaliku sõnul oli Vaos varem spordiväljak, kus kappavad nüüd hobused. Vao ratsaklubi juht Jaanus Mehiste on Veronika sõnul juba neli aastat lubanud oma kulu ja kirjadega uue seesuguse spordiplatsi rajada. «Nüüd siis tahetakse ehitada mänguväljak annetuste eest. Loodan, et see raha läheb ikka õigesse kohta,» ütles Veronika. 

Politsei andis ka väikse näpunäite edaspidiseks. «Kõigil, kel kavas oma meelsust avaldada ja selleks kokku tulla, siis seda reguleerib korrakaitseseadus, mis näeb ette, et sellised avalikud koosolekud tuleb eelnevalt ka politseiga kooskõlastada,» ütles idaprefektuuri prefekt Vallo Koppel. «Antud juhul seda ka tehti,» lisas ta.