/nginx/o/2015/06/06/4153431t1h955b.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nimetas täna uueks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks Liisa Pakosta, kes alustab tööd 3. oktoobrist.
Uueks võrdõigusvolinikuks valiti Liisa Pakosta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul rääkis Pakosta kasuks tema laialdane valdkondliku ja ühiskonnaalase töö kogemus.
Tsahkna tõi välja, et Pakosta on olnud aastatel 2009 kuni 2015 sotsiaalkomisjoni, hariduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige riigikogus, aastatel 1999 kuni 2001 Talllinna linnavalitsuse haridus- ja rahvusküsimuste eest vastutav liige.
«Ta on seisnud lapsevanemate võrdse kohtlemise eest tööelus, võrdse ligipääsu eest hariduses, teaduses, keeleküsimustes ning kultuuris. Pakosta on olnud riigikogu inimõiguste toetusrühma liige, inimõiguste kaitse eest seisva Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee liige,» rääkis Tsahkna, kes rõhutas, et Pakosta on viie lapse ema, lastekaitse liidu toetajaliige ning lastevanemate liidu eestseisuses.
Tsahkna lisas, et Pakostal on olemas kogemused, et laiendada võrdse kohtlemise teemade ringi ja kandepinda ühiskonnas.
«Soovin, et lisaks sugudevahelise võrdsuse tagamisele oleksid inimesed senisest paremini kaitstud ka diskrimineerimise eest vanuse, rahvuse, rassi, usutunnistuse, veendumuste ja puude alusel. Voliniku rolli laiendamine eeldab tuntust, võimekust kaasata ühiskonna erinevaid osapooli ja kogukondi ning kogemusi seadusandluse väljatöötamisel ning analüüsimisel. Mul on samuti hea meel, et Pakosta on juba aktsepteeritud arvamusliider, mitte ei pea hakkama end selles rollis tõestama,» kommenteeris Tsahkna.
Pakosta lubas IRList välja astuda
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Tsahkna erakonnakaaslane Pakosta oli riigikogu eelmise koosseisu liige, praegu on ta Tallinna linnavolikogu saadik.
Pakosta kinnitusel astub ta valituks osutudes IRList välja. Tänase seisuga ta seda veel teinud ei ole.
«Kuna tegemist on sõltumatu ametikohaga, kinnitasin juba kandideerimisdokumente esitades, et lahkun valituks osutudes erakonnast.»
Pakosta sõnul pelgas ta huvide konflikti ja kaalus ka oma kandideerimisavalduse tagasivõtmist, kui selgus, et voliniku ametisse nimetamise otsuse langetab tema erakonnakaaslasest minister.
«Tuletan meelde, et volinikukonkurss kuulutati välja eelmise sotsiaalkaitseministri, sotsiaaldemokraat Helmen Küti ajal. Tehniliselt vaadates on väga kahju, et Kütt ministrina ei jätkanud, siis oleksid teatud teemad ära jäänud. Otsustasin avaldust siiski mitte tagasi võtta, kuna selleks pole otsest põhjust. Mina ei ole selles süüdi, et otsuse langetab mu erakonnakaaslasest minister,» lausus Pakosta.
Valis kahe vahel
Lisaks Pakostale esitas sotsiaalministeerium Tsahknale kandidaadiks ka Christian Veske, kes töötab praegu Leedu pealinnas Vilniuses tegutsevas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis nõunikuna.
Sotsiaalministeeriumi korraldatud konkursile laekus tähtajaks 28 kandideerimisavaldust.
Praeguse võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi viieaastane ametiaeg lõpeb 2. oktoobril. Sepper ise uuesti sellele kohale ei kandideerinud, kuna soovib pühenduda akadeemilisele tegevusele.
45-aastane Liisa Pakosta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnast, tema uurimistöö teemaks oli lapsevanemluse paradigmad Eestis. Praegu kirjutab ta doktoritööd teemal Euroopa Liidu energiadirektiivi rakendamise mõjust kultuuriväärtustele sotsiaalse ebavõrdsuse kontekstis, teatas sotsiaalministeerium.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Vastavalt seadusele tagab ta isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.