/nginx/o/2009/08/03/216043t1hc812.jpg)
Tallinna Ülikooli demograafia instituudi doktorant Martin Klesment kaitseb täna oma doktoritööd, milles leidis, et ühest seost elatustasemel ja sündimusel ei ole – pigem on rahvastiku hulgas teatud pioneerrühm.
Doktoritöö: majandusel pole otsest mõju iibele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autor leidis töös, et makromajanduslik trend, mis väljendub sisemajanduse kogutoodangus elaniku kohta, on küll üks võimalik sündimustrendi mõjutaja, kuid ühest seost nende vahel on leida siiski raske.
Elatustaseme määravat mõju sündimusele ei näidanud ka leibkondade tulu analüüs, millest tuli välja, et lastega pered on alates 1950. aastatest olnud majanduslikult halvemas seisus kui keskmine leibkond.
Kõrvutades Eesti kuni 1980. aastate teise pooleni tõusva sündimustrendi lastega perede suhtelise majandusliku heaoluga, oli raske leida puhtmajanduslikke põhjusi, mis võinuks soodustada kasvavat sündimustaset.
Sündmuslooline analüüs eristas Eestit teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ning tõi välja, et teisessünni ja haridustaseme seoste poolest sarnaneb Eesti põlisrahvastiku sündimuskäitumine pigem Põhjamaadele.
Klesment leidis viiteid teatud pioneerrühma olemasolule rahvastikus ja käitumisele, mis vastandub sündimuse majandusliku teooria argumentidele. Nimelt oli nõukogude perioodil ja ka hiljem Eesti kõrgharidusega naistel kõrgem tõenäosus sünnitada teine laps kui madalama haridustasemega naistel.
Doktoritöös «Eesti sündimusareng XX sajandi teisel poolel: majanduslik taust ja selle mõju» seadis Martin Klesment sündimus- ja majandusarengu seose selgitamiseks neli peamist ülesannet.
Esiteks, uurida Eesti üldist sündimustrendi demograafilise ülemineku järgsel perioodil, teiseks üldistada Eesti makromajanduslikku arengut 20. sajandi teisel poolel. Kolmandaks, vaadelda leibkonnatasandil majandusliku heaolu erinevusi rahvastikurühmade vahel ja neljandaks, analüüsida sotsiaalmajanduslike tegurite mõju sündimusele.