/nginx/o/2015/07/01/4232081t1h1bc0.jpg)
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini (RE) ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo hinnangul puudub Vene peaprokuratuuri võimalikul otsusel kuulutada Balti riikide iseseisvuse tunnustamine 1991. aastal ebaseaduslikuks rahvusvaheline mõju Eestile.
Riigikogulase Igor Gräzini arvamust mööda ei saa ühegi riigi prokuratuur seada kahtluse alla rahvusvahelise õigusliku akti, millega Nõukogude Liidu riiginõukogu tunnistas 6. septembril 1991. aastal Eesti iseseisvust.
Reformierakonda kuuluva poliitiku arvates peaks tähelepanu pöörama eeskätt Vene peaprokuratuuri üle-eelmisel nädalal tehtud otsusele kuulutada ebaseaduslikuks Nõukogude Liidu ülemnõukogu ja Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (NFSV) ülemnõukogu 1954. aasta otsus anda Krimm Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu.
«See on nüüd küll oluline, kui Venemaa prokuratuur ütleb, et Krimmiga läks niimoodi, siis praegusel piirilepingul pole mingit mõtet,» nentis Gräzin, kelle sõnul praegu mistahes piiriküsimused on juriidiliselt täiesti välistatud.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo arvates on riigiduuma liikmete Jevgeni Fjodorovi ja Anton Romanovi pöördumine Vene peaprokuratuuri poole seoses Baltimaade iseseisvuse tunnustamise seaduslikkuse uurimisega kahe rahvasaadiku soolo, et kuidagi silma paista.
Ta märkis, et riigid suhtlevad eelkõige välisministeeriumite kaudu, mistõttu peaks võtma rohkem tõsisemalt Vene välisministri Sergei Lavrovi distantseerumist duumasaadikute agarast ettevõtmisest.
«Ma ei ole sellest taotlusest kuulnud. Tean vaid seda, et meil on Balti riikidega diplomaatilised suhted ja rahvusvahelised lepingud,» ütles Lavrov eile Viinis ajakirjanikele.
Nii Gräzin kui ka Mälksoo olid arvamusel, et Vene peaprokuratuuri võimalikul otsusel kuulutada Balti riikide iseseisvuse tunnustamine 1991. aastal ebaseaduslikuks ei ole rahvusvahelist mõju Eestile.
Eile ütles informeeritud allikas Interfaxile, et Vene peaprokuratuur on asunud uurima, kas Balti riikide iseseisvuse tunnustamine 1991. aastal oli seaduslik, vahendas BNS.
«Õiguslikult on otsus Balti riikide iseseisvuse tunnustamisest kahjulik seetõttu, et selle langetas põhiseadusvastane organ,» kommenteeris allikas seadusandjate vastavat järelepärimist prokuratuurile.
Riigiduuma liikmed võimuerakonnast Ühtne Venemaa Jevgeni Fjodorov ja Anton Romanov saatsid kahe nädala eest kirja Venemaa peaprokurör Juri Tšaikale, paludes hinnata, kas Nõukogude Liidu riiginõukogu loomine oli seaduslik.
Seadusandjate sõnul oli see põhiseadusevastane võimuorgan, mis võttis vastu riigi suveräänsust, julgeolekut ja kaitsevõimet kahjustavaid otsuseid, tunnustades muu hulgas Balti riikide iseseisvust.