Linnavolikogus: mis maksab tasuta sõidu õigus?

Komposter läheb Tartu bussides peatselt ajalukku. Foto: Margus Ansu

Tartu plaanib eelolevast sügisest astuda pika sammu järele linnadele, kus ühistranspordis on käibel elektroonilised piletisüsteemid. Hüvasti kompostrid, mulgustajad ja muud augurauad!

Volikogu läinud neljapäeva mammutistungil, kus päevakorrapunkte oli 33, oli uue piletisüsteemi eelnõu üks huvipakkuvamaid. Seejuures kerkis küsimus, miks peavad uue süsteemi piletikaardi hankima ka üle 65-aastased pensionärid, kellel on praegu ja ka tulevikus Tartu bussides tasuta sõidu õigus.

Abilinnapea Valvo Semilarski teatas volinikele, et alguses on testperiood. Selle aasta lõpuni saab endiselt paberpileteid osta ja kasutada ning uuel aastal saab ostetud paberpileteid tarvitada märtsi lõpuni.

Uutel Tartu õpilaspiletitel on võimalik elektroonilise süsteemiga liituda. Uue süsteemi piletikandjaks on kas pangakaardisuurune plastkaart, kuhu saab raha peale kanda, või hoopis kleebis, mida saab näiteks telefoni või rahakoti külge kleepida.

Pensionärile on kaart või kleebis tasuta, otsustamisel, kuidas pensionär selle kõige paremini kätte saaks: kas kasutada päevakeskuste abi, raekoja infopunkti või muud viisi.

Mitmed küsimused on lahtised, sest pole veel teada riigihanke tulemused, ehk see, kes hakkab haldama piletimüügi süsteemi. «Eeldatavasti hakkab piletikandjaid saama samasugustes kohtades nagu praegu, R-kioskitest kaubanduskeskusteni välja,» ütles Semilarski. Ta lisas, et loodetavasti on edaspidi võimalik ka ristkasutus maakonnaliinidega ja pealinna ühistranspordiga.

Abilinnapea jätkas, et teises etapis on võimalik teha nii, et see arvestab pileteid kasutajale kasulikumas suunas. Näiteks, kui teha teatud hulk sõite, muutub pilet kuupiletiks.

Vaja on aga analüüse, mis see rahaliselt kaasa toob. Praegu katab ühistranspordi kuludest 43-44 protsenti piletitulu. «Tulevikus võiks vahemik jääda samasse kanti, see võib aga tähendada piletihinna muutust,» rääkis Semilarski. «Ainus paberpilet, mis tulevikus jääb, on bussijuhilt ostetav n-ö mugavuspilet. Praegu maksab see üks euro ja kehtib tunni, tulevikus 1.50 ja kehtib ühe sõidu.»

IRLi esindaja Peeter Laurson soovis kuulda, millised olid kaalutlused, et tasuta sõidu õigust omavatel inimestel tuleks ka plastkaart muretseda.

Semilarski vastas, et piletisüsteem võimaldab jooksvalt jälgida sõitjate hulka bussides ja saada inimeste liikumisest operatiivne ülevaade.

IRLi esindaja Jüri Kõre küsis, kas arendamisel olevas Tartu jalgrattalaenutuse süsteemis saaks selle kaardiga teha ka jalgrattalaenutust. Semilarski vastas, et  kaart võimaldaks seda.

Vabakunna esindaja Jüri Ginter juhtis tähelepanu, et uues hinnakirjas on ära jäänud kümne sõidukorra piletikomplekt. Sellega oli sõidu hind 64 senti, uue süsteemi odavaim täispilet on 83 senti.

«See võimalus on ära jäänud, et ei jääks kõlama mulje, et hinnad jäävad samaks,» hindas Ginter. Teiseks juhtis ta tähelepanu, et juhilt pileti ostmise võimalus on mõeldud eelkõige inimestele, kes ei ole tartlased, ja ka nendele tartlastele, kellel see märgis on koju ununenud. «Kui eurone hind oli odav, võiks 1.50 eest tund aega sõita saada,» leidis Ginter.

IRLi esindaja Ants Kask rääkis, et eakad inimesed on tema poole pöördunud küsimusega, miks peab kaasas olema nii elektrooniline pilet kui ka isikutunnistus. Ta leidis, et võiks olla võimalus läbi kiipida ID-kaart, mis oleks sõiduõigust tõendav dokument.

Linnasekretär Jüri Mölder selgitas, et Tartu bussikaarti on võimalik isikustada. Seega on inimese valik, kas ta isikustab selle kaardi ja kannab kaasas ühte dokumenti või esitab sõiduõiguse soodustuse tõendamiseks ka isikut tõendava dokumendi.

Volikogu esimees Vladimir Šokman tegi kokkuvõtte: «Selletaoliste eelnõude juures on üsna tavaline, et on vajalik massiline, massiivne, kohati võib-olla agressiivne selgitustöö, et see info ikkagi nendeni jõuaks, kes tahavad teada saada. Sõitjate tuvastamine on kindlasti odavam, kui panna paari-kolme kõva häälega nõudja tahtel uusi liine käima.»

Semilarski märkis lõpetuseks, et linn on kunagi otsustanud anda oma pensionäridele tasuta sõidu õiguse, nüüd võiksid nemad vastu tulla ja lasta tuvastada oma liikumissuunad. Teadaolevalt on neid inimesi ca 17 000.