Kes on Eesti kõigi aegade parimad telesaatejuhid?

Urmas Ott (1955–2008) Foto: ERR-i arhiiv

55 aastat, mis möödus suvel Eesti Televisiooni sünnist, on piisavalt pikk aeg, millele tagasi vaadates võiks sõeluda välja need nimed ja näod, kelle kohta öelda «telelegend». Kui soovite, siis kas või «telestaar».

Nüüd on siis selge, kes on Eestimaa ajaloo parim telesaatejuht. Kes muu kui Valdo Pant. Eks seda oligi oodata. Tema 313 saatest koosnenud sari «Täna 25 aastat tagasi» (1966–1970), mis pajatas Teisest maailmasõjast, on seniajani pidanud vastu eeskujuliku ja järgimist vääriva teletöö musternäidisena.

Aga Pandi esikoht Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide pingereas, mida aitas koostada 21 televallas asjatundlikku ja autoriteetset inimest, ei tulnud sugugi võitluseta. Urmas Ott, ainus telesaatejuht, kes on suutnud ilma teha ka Eesti piiridest kaugemal, Venemaal, pakkus tõsist konkurentsi. Ent Pant jäi siiski peale: üheksa hindajat pidas teda kõige paremaks. Ott teenis kuus esikohta. Ükski hindaja ei paigutanud kumbagi meest allapoole 4.–6. kohast (metoodika kohta loe paremalt veerult).

Arteri toimetus jättis hindajatele vabad käed: me ei hakanud määratlema, milliste kriteeriumide järgi tuleks saatejuhte reastada. Usaldasime hindajate professionaalsust, õiglustunnet ja südametunnistust.

Eks loomulikult võib küsida, kuidas ikkagi hinnata näiteks Rein Karemäed kõrvuti Mihkel Kärmasega. Seda märkis ka üks žürii liikmeist, Ilmar Raag, kes kirjutas Arterile Pariisist: «Muidugi varjutab taolist hindamist veidi see, et juba ajalukku jäävate saatejuhtide hindamisel ei ole me kuigi «objektiivsed». Ühteaegu on oht heldida muistsete aegade peale, kui «mehed olid rauast ja laevad puust», ja teisalt on raske mitte hinnata praeguste saatejuhtide vahetut karismat.»

Ent leidub veel teinegi, eelmisest ehk palju suurem probleem. Nimelt need nõuded, mis kehtisid heale saatejuhile paarkümmend aastat tagasi, ja need nõuded, mis kehtivad nüüd, on tihtipeale sootuks erinevad.

Nüüdisaja saatejuht, ennekõike kommertskanalis, peab olema pigem meelelahutaja kui ajakirjanik, pigem konferansjee kui publitsist, pigem lobeda jutu kui täpse sõnaga. Pisut üldistades võiks öelda: kui varem viljeldi ajakirjandust ja tehti autorisaateid, siis nüüd tehakse formaati.

Esikümmet vaadates hakkab silma, et ajas tikuvad pinnale jääma siiski need, kes teinud või teevad ajakirjandust. Endisaegade korüfeede, kellest kolm on nüüdseks manalamehed, ja paari sitke keskealise järel lõpetavad esikümne kaks noorema põlvkonna meest, Mihkel Kärmas ja Hannes Võrno.

Kui Kärmas on oma koha edetabelis teeninud ilmselgelt Eesti juhtiva uuriva-teleajakirjanikuna, siis Võrnos leiab juba üksjagu palju nüüdisaja meelelahutaja-saatejuhi jooni. Ent kui hinnata teda pikema ajalise perspektiiviga, siis küllap võlgneb ta oma koha Eesti teletegijate Panteonil «Kahvli» saate publitsistikale, mitte «Kreisiraadio» «Kus must leib on?»-rusikalöögile vastu lauda.

Paraku torkab silma seegi, et esikümnesse ei pääsenud mitte ükski naine, kuigi hindajate seas oli neid kaheksa. Huvitav, millest see räägib? Öelge teie, meie Arteri toimetuses ei tea.

1. Valdo Pant (1928–1976)
Saated: «Täna 25 aastat tagasi», «Naapurivisa», «Viimane langeb välja», «Aegade tuultes» , laulupeo reportaažid.
Trumbid: Näitas publitsistikas kõrgpilotaaži: olgu teemaks sõda, muusika või tavakodaniku saunamure, ikka leidis ta ajakirjanduslikult löövaid lahendusi, mis võlusid vaatajat. Enne ekraanile astumist oli kõik üksikasjadeni läbi mõelnud. Saated algasid sageli monoloogiga, mille kandis filigraanselt ette peast, kõneldes vaatajale silmast silma. Hiilgas täpse ja korrektse keelekasutusega. Meisterlik otsereportaažide tegemisel.

2. Urmas Ott (1955–2008)
Saated: «Estraaditähestik», «Teletutvus», «Carte blanche», «Augustivalgus», «Happy hour».
Trumbid: Suurem staar kui enamik tema saatekülalisi, kohati suuremgi kui elu ise. Tõi televisiooni seltskonnaajakirjanduse, häbenemata vene filmidiivalt pärida, kust ta oma pesu ostab. Kasutas intervjuudes sageli ründavat stiili, ent suutis seejuures paista heatahtlikuna. Hiilgas põhjaliku eeltööga, mis andis talle saatejuhina tubli annuse enesekindlust. Isegi tema edevus ja arrogants olid nauditavad.

3. Mati Talvik (68)
Saated: «Käokava», «Ainult 1 miljon», «Terav pilk», «Vaatevinkel», «Eestlased Kanadas», «Ameerika eestlased», «Talviku tund», «Oli kord Eesti NSV», «Veteranid», «Mitmevärviline Eesti», «Ülemere meenutusi», «Ainult kümme aastat», «Üks silmapilk», «Ajaproov», «Projekt: EI», «Eesti aja lood», «Ajavaod».

Trumbid: Mitmekülgne ja laiahaardeline teemade valik, silmapaistev produktiivsus. Ekraanil sõbralik, hea vestlemisoskusega, saab saate vedamisega seetõttu justkui mängeldes hakkama. Paistnud alati silma oskusega teha seda, mida justkui oodatakse.

4. Rein Karemäe (76)
Saated: «Tulipunkt», «Missugused me oleme», «Kolmnurk», «Reporter vahetab elukutset», «Reportaaž ratastel», «Ringliiklus», «Käokava», «Naapurivisa», «Foorum», «Prillitoos», 30 tõsielufilmi, sh «Mina ise», «Sünniaasta», «Poliitilised kired», «Liikluspeegel».
Trumbid: Erinevalt Pandist, kes tõi ekraanile viimistletud kõne pauside ja intonatsioonidega, tõi tema televisiooni kõnekeele, mistõttu sai kiiresti hinnatud reportaažimeistriks. Samuti paistis silma asjatundlikkuse ja kiire reageerimisoskusega. 

5. Vahur Kersna (48)
Saated: «Noortestuudio pärastlõuna», «HTV uudised», «Monoloog tundmatuga», «Jah! show», «Kuniks elu», «Öine lend eikuhugi», «Hommikutelevisioon», «Õhtune ekspress», «Reisile sinuga», «Pealtnägija», «Mount Everest», «Täna õhtul...».
Trumbid: Pealtnäha jätab sageli mulje, et tema käe all valmib saade just nagu mängeldes. Ent mängulisuse ja kerguse taga peitub tõsine ja nõudlik töö iseenda ja saatematerjali kallal ning tahe õppida oma ala parimatelt.

6. Aarne Rannamäe (52)
Saated: «Rahvusvaheline panoraam», «Välisilm», «Vabariigi kodanikud», «Aktuaalne kaamera», «Peiling», «Vaatevinkel», «Islam ja inimene», «Vaene rikas Jakuutia», dokumentaalsaated maailmast ja valimissaated.
Trumbid: Suurepärane välispoliitika asjatundja, kes jätab esinedes autoriteetse ja enesekindla mulje, ja seda põhjendatult. Viimastel aastatel on «AKs» ja «Vabariigi kodanikes» näidanud, et pole teemat, mille sügavuti käsitlemisega ta hakkama ei saaks.

7. Toomas Uba (1943–2000)
Saated: reportaažid 11 olümpialt ja otseülekanded suusatamise MM-võistlustelt aastast 1974.
Trumbid: Püsib seni Eesti sporditeleajakirjanduse reporteri ja reportaaži tegija etalonina. Võttis oma tööd varjamatu kire ja fanatismiga, tänu millele suutis panna sporti vaatama ka neid, kes spordist muidu ei hooliks. Tõestas, et värvikas keelekasutus saab käia koos faktitäpsusega.

8. Enn Eesmaa (64)
Saated: «Kaks takti ette», «Kanal 13», «Rahvakunstnikud», «Merevaiguvõti», «Estraaditähestik», «Pöördlava», «Hommikutelevisioon», «Öötelevisioon», «Aktuaalne kaamera», «Peiling», «Alma mater», mälumängud ja viktoriinid, «Sajandi valgus ja varjud», «Sajandi suurkujud».
Trumbid: Alati ekraanil korralik ja korrektne, viisakas ja soliidne. Saatekülaliste vastu lugupidav ja tähelepanelik. Erudeeritud mehena, kelle silmaring on märgatavalt suurem kui keskmisel ajakirjanikul, püüdis ka vaatajaid harida. Paljud teletöötajad peavad teda läbi aegade meeldivaimaks kolleegiks.

9. Hannes Võrno (41)
Saated: «Kahvel», «Kes tahab saada miljonäriks», «Tõehetk», «Kreisiraadio», «Hannes Võrno Q».
Trumbid: Kahtlemata karismaatiline saatejuht, kelle ekraanile astumine toob alati telerite ette arvestatava hulga vaatajaid. Ehk teisisõnu, pole sugugi vähe neid, kes vaatavad just Võrnot, mitte niivõrd tema saadet. Ainus erakanalite saatejuht, kes siinses pingereas esitosinasse murdis.

10. Mihkel Kärmas (36)
Saated: «Pealtnägija», «Õhtune ekspress».
Trumbid: Eesti Ekspressi kooli ja taustaga ülitöökas ajakirjanik, kes hoiab üksinda Eesti telemaastikul uuriva ajakirjanduse lippu lehvimas. Kust ta küll kõik oma teemad leiab ja kuidas ta neid küll nädalast nädalasse lahata jõuab, imestavad paljud tema kolleegid.  |a|

Edetabel

1. Valdo Pant 66
2. Urmas Ott 60
3. Mati Talvik 44
4. Rein Karemäe 37
5. Vahur Kersna 30
6. Aarne Rannamäe 27
7. Toomas Uba 25
8. Enn Eesmaa 18
9. Mihkel Kärmas 15
Hannes Võrno 15

11. Hagi Šein 11
12. Raul Rebane 9
13. Andres Vihalem 8
Rein Järlik 8
Mihkel Raud 8
16. Maire Aunaste 6
17. Reet Oja 3
Moidela Tõnisson 3
Ruth Karemäe 3
Ilmar Raag 3
Harri Kingo 3

Kaks punkti said Rein Hanson, Priit Kuusk, Indrek Treufeldt, Anu Välba,
Ivar Vigla, Reet Linna, Mart Sander.
Ühe punkti said Ela Tomson, Uno Maasikas, Kristjan Jõekalda, Mart Juur.

Kuidas tekkis pingerida?

Pingerea koostamiseks palus Arter 23 televallas kogenud inimese abi. Hindajate valimisel oli kriteeriumiks, et nad on pikka aega televisioonis töötanud või seda kriitilise pilguga kõrvalt jälginud ning et üldsus aktsepteeriks neid selles vallas arvamusliidrina.

Kaks inimest loobus oma pingerida koostamast: üks tunnistas, et jääb hätta leidmaks kriteeriume, mille põhjal telesaadete juhte võrrelda, ja teine väitis, et on hinnangu andmiseks siiski liiga noor. Arteri toimetus püüdis vastajate seast välistada ka kõik need, kes meie arvates võinuks pretendeerida esikümnesse, ehkki Enn Eesmaa osas, tuleb tunnistada, et eksisime.

Iga hindaja sai valiku hõlbustamiseks nimekirja, kuhu Arteri toimetus oli teleajaloo tundjatega konsulteerides kirjutanud 30 meie arvates esikümnepretendenti. Loomulikult võis iga vastaja lisadada oma pingeritta ka neid, keda meie eelvalikus kirjas polnud. Esimese 20 sekka pääses noist vaid Harri Kingo.

Iga vastaja pidi märkima üheainsa tema arvates parima saatejuhi, lisaks andma välja kaks teist, kolm kolmandat ja neli neljandat kohta. Eeldasime nimelt, et esikolmikust tagapool muutub valiku langetamine üha keerulisemaks. Esikoha saanu teenis 4 punkti, teise koha saanud kumbki 3, kolmanda koha saanud 2 ja neljanda koha saanud igaüks 1 punkti.

Hindajad olid Voldemar Lindström, Hagi Šein, Enn Eesmaa, Tiina Kaalep, Raul Rebane, Raivo Suviste, Jüri Pihel, Toomas Kirss, Ilmar Raag, Reet Oja, Kalev Vapper, Sirje Eesmaa, Aune Unt, Tiina Rebane, Gerda Kordemets, Olavi Paide, Jaan Ruus, Jaak Lõhmus, Barbi Pilvre, Raimu Hanson ja Margot Visnap.