/nginx/o/2015/07/01/4231091t1h243d.jpg)
Eelmisest aastast alates annab riik 160 eurot iga kuu tudengitele, kes on teinud elus «nutika» valiku.
Nutikaid erialasid on 86 ja sel aastal on nad sellised (vali õppeaste, kool ja valdkond, mis sind huvitab, et näha, kas sel erialal lisatoetust saab):
Nutikas on riigi arvates valida eelkõige tehnoloogia, tehnika ja tootmisega seotud erialasid. Kõik, mis puudutab innovatsiooni ja tehnikaid. Sest see on tulevik.
Erialad valib välja riigikogule alluv avalik-õiguslik asutus Arengufond koos ettevõtjate ning haridus- ja teadusministeeriumiga. Raha tuleb Euroopa Liidust, mis annab innovatsiooni ja teaduse toetamiseks igale liikmesriigile teatud summa. Kuidas ja kellele seda edasi jagada, otsustab aga iga riik ise. Eesti otsustas selle üliõpilaste vahel ära jagada.
Stipendiumi, mida saab pool või kolmandik kursusest, jagab iga ülikool ise üldiselt õppetulemuste järgi. Tartu Ülikooli töötajate arvates pole 160 eurot aga piisav motivaator. Materjaliteaduse programmijuht Helen Siimoni sõnul ei ole ta märganud, et toetus oleks tudengeid juurde toonud.
«Koolis teatakse keemiat, füüsikat, matemaatikat, aga materjaliteadust seal õppeainena pole, seda lihtsalt ei tunta ja seetõttu on meil siiani olnud suhteliselt väike vastuvõtt,» ütles Siimon Postimehele.
Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul peaks stipendium olema motivaator, mis võimaldaks õpilasel õppimisele pühenduda. «Praegused stipendiumid seda kahtlemata pole. Summa ei soosi, ja tegelikult iga kord, kui tudeng konkureerib, siis ei saa olla kindel, kas ta stipendiumi ka saab.»
Nutikate stipendiumidega tihedalt seotud olnud Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik sellega ei nõustu. Tema arvates on see mõeldud täiendava kihina, mitte päästerõngana, mis kõik mured lahendaks. Peale nutika toetuse võib tudeng kandideerida ka teistele õppetoetustele.
Nutikas õppetoetus aitab Lepiku sõnul abiturientidel ka otsustada, mida õppima minna, sest «nutika eriala» kaubamärk näitab, et pärast lõpetamist peaks tööd jaguma.
«Mina teadsin väga täpselt, mida ma tahan ja mida on mul vaja selleks õppida,» ütles Eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanud Liina Saksing, kes sai magistrantuuris õpetajakoolituse stipendiumi. Tal vedas, sest nüüd saab ka õpetajakoolituse stipendiume pigem kindlates valdkondades, mitte õppetulemuste järgi.
Archimedese õpetajakoolituse stipendiumi esindaja Elina Lubergi sõnul oli varem toetustele suurem konkurss, kuid nüüd vaadatakse prioriteetseid suundi ja õppetulemusi. «Õpilased ei konkureeri enam omavahel, vaid on konkreetsed tingimused, mille alusel nad kas kvalifitseeruvad või mitte,» ütles Luberg.
Äsja ülikooli lõpetanud ja nüüd tööd otsiv Saksing oleks aga igal juhul eesti keelt ja kirjandust õppima läinud. «Stipendiumitest kuulsin ma alles hiljem. Kui ma oleksin teadnud, et näiteks matemaatikud saavad rohkem või kergemini [toetust], siis see ei oleks minu valikut sugugi mõjutanud.» Saksing ei pidanud ülikooli kõrvalt tööl käima. Materjaliteaduse tudengid jõuavad aga vaevalt aastagi ülikoolis käia, kui nad juba laboritesse tööle nopitakse.
«Kuna käin kooli kõrvalt tööl, kus teenin põhilise sissetuleku, siis stipendium mind eriliselt ei mõjuta,» ütles materjaliteaduse tudeng Adam Erki Enok.
/nginx/o/2015/07/01/4231055t1h60b3.jpg)
Kuidas otsustatakse, millistes valdkondade tudengid toetust saama hakkavad?
Peame arvestama tulevikutrendidega, et mis peaksid olema populaarsemad ja mis valdkondades näeme, et on tööjõudu eriti vaja. Täiendava stipendiumiga tekitame magneti, mis tudengeid sinna suunaks. Kui näeme, et IT-valdkonnas on palju töökäsi puudu, siis on see selgelt üks valdkond, mida toetatakse.
Kuidas trende analüüsite?
Loeme analüüse maailma majanduskeskkonna kohta. Sealt on selgelt näha, et mingid sektorid püsivalt kasvavad ja ennustatakse nende kasvu jätku. Räägime kohalike ettevõtjatega ja teeme ka ise analüüse, et mis oleks just Eestile sobiv. Sest mõni trend võib maailmas kasvada, aga sellest ei pruugi Eestile kasu olla. Eestil ei pruugi olla võimekust. Näiteks mõned teadusharud, kus läänemaailmas on tuhanded inimesed sellega tegelemas. Eesti ei saaks kunagi nendega konkureerida. Näiteks neurobioloogia, mis tegeleb aju uuringutega - ettevõtluse aspektist oleks raske, et see oleks meie ainus valik.
Milliste ettevõtjatega te räägite?
Sadade ettevõtjatega. Igast sektorist peavad olema ettevõtjad esindatud. Koos on käinud fookusgrupid erinevate teemade kaupa. Lisaks on erinevad liidud, nagu näiteks Teenusmajanduse Koda, olnud protsessi kaasatud. [Otsus toetuse saajate kohta] ei ole kusagil pimedas kontoriruumis valminud tõde, vaid väga laia kaasamisega protsess. Kogu nutika spetsialiseerumise kontseptsiooni mõte on, et see poleks majanduskeskkonna parandamine, vaid innovatsiooni osa, kus teadmised ja ettevõtlikkus kokku saavad. Selleks on stipendiumid ka suunatud. See ei ole üks ja ainus lahendus, vaid täiendav kiht, mis suunab seda, et meil oleks rohkem teadmistel ja tarkusel põhinevaid ettevõtteid Eestis.
Teistel erialadel õppivad ja töötavad inimesed võivad olla nördinud, et miks nende valdkond riigile oluline pole.
Jah. See ongi nutika spetsialiseerumise kontseptsiooni keerukus. See ei tähenda tegelikult, et keegi välja jääks. Täiendavad stipendiumid on ikka ju olemas. See on tekitanud palju erinevaid vastakaid arvamusi. Aga mulle tundub, et kui Eesti midagi ei vali, siis me teeme kõike keskpäraselt. Me peame mõned rõhuasetused tegema. Me teeme teisi asju ka edasi.
Kas toetatud erialad muutuvad igal aastal?
Me üritame hoida selle muutuse rahulikuna, sest tudengitel on stabiilsus tähtis, aga kui me näeme, et mingis valdkonnas toimub muutus, siis mingis valdkonnas võidakse see üle vaadata. Pigem on need muutused rahulikud.
/nginx/o/2015/07/09/4262515t1ha18f.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)