/nginx/o/2012/12/04/1469760t1h79f0.jpg)
Valitsus kehtestas järgmiseks aastaks riigi tagatava õppelaenu maksimaalmäära, mis tänavusega võrreldes ei muutu. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on vajadus ja huvi selle laenu võtmise vastu vähenenud.
Huvi õppelaenu võtmise vastu on väga väike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015/2016. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 1920 eurot. Summa on olnud sama alates 2012/2013. õppeaastast.
Põhjusi, miks summa suurust ei muudeta, on Ligi sõnul: «Kõigepealt ei ole elukallidus kasvanud. Nõudlus selle laenu vastu on väike. Iseenesest see nõuab head sissetulekut, et sellist koormust võtta. Aga vajadus selle laenu järele on vähenenud - alla 10 protsendi tudengitest selle laenu võtab,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil. Põhjustena nägi ta nii kõrgharidusreformi tulemusel sisse viidud tasuta kõrgharidust ja vajaduspõhist õppetoetust, aga ka muutunud hoiakuid.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas.
Õppelaenu on võimalik saada Eesti kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on 6 kalendrikuud või enam ning kes on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või õpib välisriigis eelnevalt loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna. Kui õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui 9 kuud, saab õppelaenu taotleda poole maksimaalmäära ulatuses (960 eurot).
Juulis jõustub uus täiskasvanute koolituse seadus, mis muudab õppelaenu saamise võimalikuks kõigile osakoormusega õppivatele üliõpilastele Eesti ülikoolides, rakenduskõrgkoolides või kutseõppeasutustes.
Tänavu 31. märtsi seisuga on krediidiasutustel kehtivaid õppelaenulepinguid 145,9 miljoni euro väärtuses.