Täna USA kaitseministri Ashton Carteriga kohtunud Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul suurendab Ühendriikide otsus eelpaigutada relvastust ning varustust NATO kuude Ida- ja Kesk-Euroopa liitlasriiki Euroopa üldist julgeolekut.
Galerii: president Ilves kohtus USA kaitseministri Carteriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ja Ameerika Ühendriigid on liitlased nii NATOs kui ka kahepoolselt, me võime teineteise toetusele kindlad olla ning loota vastastikku abile, kui seda vajame,» ütles president Ilves kohtumisel USA kaitseministri Asthon Carteriga, kes on Tallinnas töövisiidil.
Selle näiteks on Ühendriikide jõulised heidutusmeetmed siinse piirkonna julgeoleku tugevdamisel nagu ka Eesti-USA partnerlus küberjulgeoleku vallas, mille osaks on ka toetus kübernõrgematele liitlastele ning kahe riigi sõjaline koostöö, seisis vabariigi presidendi kantselei pressiteates.
Kaitseminister Carteri täna avalikustatud USA valitsuse otsus tuua NATO kuude Ida- ja Kesk-Euroopa liitlasriiki – Eestisse, Lätisse, Leetu, Poola, Rumeeniasse, Bulgaariasse – eelpaigutatud relvastus ja varustus suurendab Euroopa üldist julgeolekut nagu ka liitlasüksuste püsiv roteeruv kohalolek, rõhutas Eesti riigipea.
Rääkides Venemaa sõjategevusest Ukrainas, kinnitasid president Ilves ja kaitseminister Carter: demokraatlik kogukond ei saa kunagi nõustuda sellega, kui sõjaline sekkumine hakkab Euroopas rahvusvahelistes suhetes asendama seni kokkulepitud ja kehtinud põhimõtteid.
«Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioone ei saa leevendada või lõpetada enne, kui Venemaa on nähtavalt ja usutavalt lõpetanud relvastatud sekkumise Ukrainas,» tõdes Eesti riigipea.