Maakaitse teispool piiri

Lõunanaabrite kaitseliidud. Illustratsioon: Riigikaitse

Pärast kohustusliku ajateenistuse kaotamist ja elukutselisele armeele üleminekut 2006. aastal on Läti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Zemessardze sisuliselt lõunanaabrite maavägi.

Zemessardze on jagatud kolme territoriaalkaitseregiooni. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja selle alla kuulub viis vabatahtlike pataljoni. Teise regiooni südamest Rēzeknest juhatatakse seitset ja kolmanda regiooni staabist Riias kuut pataljoni. Organisatsioonis on kokku umbes 8000 – 10 000 liiget, kellest 600 on elukutselised sõdurid. Selle kõrval tegutseb veel Noorte Kotkaste analoog Jaunsardze, kus sõjandusalaseid algteadmisi omandab praegu 6000 noort.

Kuna Lätis pole alates 2006. aastast kohustuslikku ajateenistust, on elukutselise armee mehitamine ja koolitamine Zemessardze peamine ülesanne. Üsna Eesti Kaitseliidu sarnaselt toimetavad ka lõunanaabrite vabatahtlikud riigikaitsjad muu hulgas küberüksustes, aitavad likvideerida hädaolukorda ja teha demineerimistöid.

Kriisi- ja sõjaolukorras Zemessardze mobiliseeritakse ja 18 pataljoni ülesanne on asuda maastikul toetama Läti 3800-mehelist elukutselist armeed. Erinevalt Kaitseliidust pole Zemessardzel kriisi korral sedavõrd ulatuslikke territoriaalkaitseülesandeid, pigem tegutsetakse konventsionaalse sõjajõuna. Sealjuures on tankitõrje, õhutõrje, pioneeritöö ja NATO liitlaste vastuvõtmine peaasjalikult Zemessardze vastutada.

Siinkohal on kaitseliitlastel nii mõndagi, mille üle kadedust tunda. Zemessardze relvastusse kuuluvad õhutõrjekahurid Bofors L/70, õhutõrjeraketisüsteemid RBS 70 ja neljanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid Spike. Mehhaniseeritud jalaväeüksuste üks tugi-talasid on USA päritolu Humvee maasturid.

Üks, kes Zemessardze tegemisi põhjalikult analüüsinud, on Eesti endine kaitseatašee Lätis ja Leedus erukolonelleitnant Enn Tupp. «Kohustusliku riigikaitsealase väljaõppe ehk ajateenistuse kaotamist Lätis ei suuda lühiväljaõpe/teenistus ZEME liikmena asendada, mis tähendab seda, et Eestis on väljaõppe läbinud reservist Kaitseliidu liikmena valmis ülesandeid täitma tublisti kvaliteetsemal tasemel,» hindas ta.

«Mis puudutab reageerimise kiirust teatud siseriiklike tüsistuste, näiteks roheliste mehikeste korral, siis siin Lätil Eestiga suurt vahet pole,» ütles Tupp. Küll aga on Läti vabatahtlik maakaitse läbi aastate koolitanud uusi võitlejaid aeglasemalt kui Eesti.

Sarnaselt Eestiga hindavad analüütikud ka Läti peamiseks ohuks rahvustevahelise konflikti provotseerimist hübriidsõja meetoditega.

Pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas on Läti valitsus otsustanud, et 2018. aastaks peavad Zemessardze 18 pataljoni saavutama kiirema reageerimisvõimekuse. Poola Idauuringute Keskuse analüüsi kohaselt ongi riik alustanud Zemessardze jõulist moderniseerimist. Tänavu on territoriaalkaitsele eraldatud 7,7 miljonit eurot (võrdluseks: Eestis Kaitseliidul üle 32 miljoni), mis on viis korda enam kui aasta varem.

2020. aastaks plaanib Läti riik aga kasvatada Zemessardze struktuuri praeguselt umbes 10 000 võitlejalt 12 000 võitlejani. Kui praegu osaleb iga zemessardzelane õppustel minimaalselt kümme päeva aastas (Eestis kaitseliitlane kaks nädalat), siis 2020. aastaks peaks see kasvama 20 päevani.

Selleks plaanitakse vabatahtlikku riigikaitset populariseerida ja esimene samm selles suunas on varustuse ja relvastuse moderniseerimine. Juba mullu oktoobris ostsid lõunanaabrid maakaitsjate tarbeks Norra kuningriigilt 4 miljoni euro eest 800 tankitõrje granaadiheitjat Carl Gustav, 50 veoautot Scania ja 50 maastikuautot Mercedes-Benz.
----------------------------------

Kolme miljoni elanikuga Leedu peab ligikaudu 6000 võitlejaga vabatahtlikku maakaitseorganisatsiooni KASP (Riigikaitse Vabatahtlik Jõud).

Kokku on KASPi struktuuris kuus pataljonisuurust (800–1200 sõdurit) territoriaalüksust, mille tegutsemispiirkonnad asuvad kas suuremates linnades – Alytus, Kaunas, Klaipeda, Panevežys, Šiauliai, Vilnius – või nende ümbruses. Pataljonide kõik kompaniid on saanud nime Teise maailmasõja järel Leedus tegutsenud metsavendadelt. Igal pataljonil tuleb kriisi korral vastutada korraga ühe või paari Leedu maakonna eest.

Üks KASPi peamisi ülesandeid on koolitada reservüksusi ja olla sõdurite kasvulavaks Leedu elukutselisele armeele. Ühtlasi on nende kohustuseks pandud vastutus näiteks registrite pidamise, kordusõppusele kutsumise, meditsiinilise kontrolli ja ka formeerimise eest. Samuti on KASPi ülesanne koolitada ja mehitada Leedu kontingente välismissioonidele.

Sarnaselt Kaitseliiduga muutub ka KASPi ülesandeks sõja korral takistada vaenlase edenemist maastikul. «KASPi üksused on treenitud töötama maastikul: korraldama varitsusi, kaitsma maanteid, takistama vastast. Nad oleks tõenäoliselt esimesed, kes vaenlasega kohtuvad,» ütleb KASPi reservist ja Lietuvos rytase ajakirjanik Vaidas Saldžiunas.

Lisaks tuleb toetada Leedu 3500-mehelist elukutselist maaväge ning korraldada NATO liitlaste vastuvõtt.

Ametlikel andmetel on koosneb KASP ligi 4500 vabatahtlikust ja 700 elukutselisest sõdurist, kuid pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas on organisatsioon kasvanud umbes 6000-liikmeliseks. «Inimeste huvi KASPiga liituda on Leedus praegu viimase kümne aasta suurim. Osas pataljonides on taotlusi nii palju, et neid ei suudeta vastu võtta,» kirjeldab Saldžiunas.

Peamine takistav asjaolu on tema hinnangul KASPi aastaid kestnud alarahastatus, millel on ajaloolised põhjused. Vahetult pärast loomist 1991. aastal hakkasid mõnisada relvastatud KASPi liiget Kaunase lähedal mässama vabadel valimistel Leedus taas võimule tulnud sovettide vastu. Kuigi mäss rauges verevalamiseta, on mitmed poliitjõud pärast seda kartnud mässu kordumist ja piiranud KASPi eelarvet.

Suur osa praegustest KASPi vabatahtlikest ostabki oma varustuse ise. Riigi poolt on Rootsi päritolu automaatrelvad AK4 ja hulk 1970ndatel toodetud tankitõrje granaadiheitjaid. Erinevalt Läti Zemessardzest pole neil miinpildujaid, õhutõrjerelvi ega tankitõrjekahureid.

Saldžiunase hinnangul ei ole KASPist seetõttu ilmselt ülekaalukale vaenlasele võrdväärset vastast, kuid nagu metsavendade järgi nimetatud kompaniid vihjavad, võib maakaitse olla küllalt ebamugav sissisõjas.

Leedu valitsus ongi asunud KASPi tugevdama. Näiteks on antud NATO-le lubadus tõsta riigi kaitsekulutused 2020. aastaks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja osa sellest rahast peaks minema maakaitsele. Mullu detsembris muutis seim Venemaa hübriidsõja doktriini mõjul seadusi, mis andis KASPile õiguse teostada relvastatud riigikaitset ka mittesõjalise ründe puhul.

KASPi kõrval tegutseb Leedus kaitseministeeriumi rahalisel toetusel ka enam kui 8000 liikmega Laskurite Ühing, mis on skaudiliikumist meenutav paramilitaarne ühendus. Erinevalt KASPist on juba 1919. aastal asutatud ühingul peamiselt väärtuskasvatuslik roll. Paljude leedu noorte jaoks on see esimene aste enne KASPiga liitumist.

Laskurite Ühingul on automaatidest koosnev relvaarsenal, mida kasutatakse lasketreeningutel. Kuigi osalejad on vabatahtlikud, peavad ühingu liikmed olema valmis, et sõjaolukorras kasutatakse neid riigi reservüksustena.