Eksperdid: Reformierakonna niivõrd suur langus on valitsuskoalitsioonile ohumärgiks

Tõnis Saarts. Foto: Peeter Langovits

Politoloog Tõnis Saarts ütles täna TNS Emori poolt avaldatud erakondade reitinguid kommenteerides, et Reformierakonna niivõrd suur toetajaskonna kaotus on erakordne ning peegeldab rahva arvamust valitsuse viimase aja poliitikate suhtes.

Reformierakonna toetus on valimispäevaga võrreldes viimaste andmete kohaselt langenud 9,7 protsenti, mis tähendab Saartsi hinnangul, et valitsusparteide viimase aja poliitika on valjates pahameelt tekitanud. «Hetkel on valimistest möödas vaid kolm ja pool kuud ning see, et valitsuserakondade toetus on juba niivõrd madal, see on ikkagi erakordne,» ütles ta. Tema arvates on valitsuserakondade reitingulangus valimistevahelisel perioodil normaalne, kuid sellegipoolest peaks parteide toetus pärast valimisi veel vähemalt ligikaudu pool aastat üsnagi kõrgel püsima. „Vähemalt varasemate Eesti valitsuste puhul on see nii reeglina olnud,“ märkis ta

Saarts leiab, et koalitsioonierakondade niivõrd kiire toetuse langus on valitsusele selgeks signaaliks: «Reformierakonna toetus on kolme kuuga ligi kolmandiku võrra kukkunud, see on väga selge ohumärk valitsuserakondadele, et paljud valijad pole nende tegevusega rahul,» märkis ta.

Vabaerakonna suur tõus

Kui valimistel toetas Vabaerakonda 8,7 protsenti valijatest, siis täna avaldatud uuringu kohaselt on partei kasvanud populaarsuselt teiseks erakonnaks ning neid toetab 19 protsenti küsitletutest.

Tõnis Saartsi hinnangul tuleneb Vabaerakonna populaarsus ennekõike valimistel koalitsioonierakondade poolt hääletanud valijate protestimeelsusest. «Need, kes on valitsuserakondades pettunud, näevad Vabaerakonnas väga selget alternatiivi,» selgitas Saarts.

Ka Emori uuringuekspert Aivar Voog leiab, et Vabaerakonna populaarsus tuleneb teiste erakondade nõrkuse arvelt. «Koalitsioonierakonnad on kõvasti oma mainet rikkunud. Vabaerakond kui alternatiivne jõud on olemasolevat järjepidevalt kritiseerinud ning säilitanud seejuures oma usaldusväärsuse,» selgitas ta.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda skandaalid ei mõjuta

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsus on valimistejärgsel perioodil kõikunud ühe protsendipunkti piires ning juuni alguse seisuga toetab parteid üheksa protsenti valijatest, kes Tõnis Saartsi hinnangul oma seisukohti väga kergekäeliselt ei muuda. «EKRE toetajaskond on üsna kindlate vaadetega valijarühm ja üsna spetsiifiline segment laiemast valijaskonnast. Selleks, et sinna kuuluvate inimeste arvamus muutuks, peab erakonnaga ikka midagi väga tõsist juhtuma,» selgitas Saarts.

EKRE toetus võib tulevikus langeda ka alternatiivsete sarnast ideoloogiat kandvate erakondade tekkimise tõttu. «Näiteks kui IRL muutuks üsna sarnaseks, pigem paremäärmuslike vaadetega erakonnaks, oleks tal võimalus EKRE toetajaid enda poole meelitada.»

Aivar Voogi arvates peitub EKRE stabiilsus erakonna konservatiivradikaalses maailmapildis, mis aitab parteil võita ja säilitada eelkõige vanemaealiste inimeste toetust. «Eelnevalt on sellise radikaalse väljendusviisiga erakond puudunud. Nendes küsimustes, milles EKRE end täiesti vabalt ja radikaalselt väljendab, on näiteks IRL olnud diplomaatiline. See teatud elanikkonnale kindlasti meeldib ning seetõttu ei kaalu üksikisikuid puudutavad skandaalid üles erakonna põhiolemust,» rääkis ta.

Konservatiivse maailmavaatega elanikkonna koondumine EKRE taha tähendab Voogi hinnangul, et erakonna toetus püsib muutumatuna ning selle kasvu pole oodata. «Selliselt mõtlevat elanikkonda pole kindlasti palju ning suure tõenäosusega  jääb EKRE toetus seetõttu kusagil 8-10 protsendi piiresse ka tulevikus,» selgitas ta.

Keskerakonna toetus kõigub väljakujunenud piirides

Keskerakonna toetus on valimisperioodiga võrreldes 1,2 protsendi võrra kasvanud ning tegemist on hetkel kõige populaarsema erakonnaga. Partei esikoht tuleneb uuringu kohaselt peamiselt Keskerakonda edestanud konkurentide populaarsusekaotusest.

Voogi hinnangul on Keskerakonna valijaskond sarnaselt reitingule väga stabiilne ning sinna kuuluvad peamiselt vanemaealised ja vene keelt kõnelevad isikud. «Kindlad sihtrühmad, kellele Keskerakond oma poliitikas keskendub, garanteerivad neile stabiilse toetuse vahemikus 22-30 protsenti. Suuremaid tõuse ja kukkumisi neil erinevalt Reformierakonnast ei ole,» ütles ta.

Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul tähendab kindla valijaskonna olemasolu, et Keskerakonna toetusel on teatud määral lagi ees. «On raske ette kujutada, et endised Reformierakonna ja IRL-i valijad suunduvad Keskerakonda toetama. Seega suuri hüppelisi tõuse partei toetus vaevalt enam läbi teeb,» selgitas sõnas Saarts.